"Eestisse saabus üks perekond, ema ja isa lastega. Kuueliikmeline perekond. Praegu täpsustatakse detaile, et nad jõuaksid Vao majutuskeskusesse. Praegu on nad politsei hoole all ja tehakse esmaseid toiminguid ehk alustatakse varjupaiga taotlemise menetlust. Et kas nad saavad Eestis varjupaika ja jääda siia pikemalt varjupaiga saajatena," rääkis Kuuse.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Egert Belitšev lisas, et pärast isikute vastuvõtmist ja esmaste toimingute tegemist lennujaamas toimetati perekond kinnipidamiskeskusesse, kus viiakse läbi esmased menetlustoimingud.

"Esimese 48 tunni jooksul on meie ülesanne välja selgitada, ega ei esine nende isikute puhul rahvusvahelise kaitse andmist välistavaid asjaolusid," sõnas ta.

Belitševi sõnul tuvastab politsei esmalt, kas need inimesed on ikka samad inimesed, kes paberil.

"Ehk meil tuleb viia läbi põhjalik intervjuu, mille eesmärk on tuvastada, kas need eelandmed vastavad isikute ütlustega kokku. Tegemist on perekondadega ja neil on alaealised ja väikesed lapsed ehk kõikidel dokumente pole. Afganistan ei ole ju samasugune riik kui Eesti. Oluline on ka see, et selles protsessis on meie ülesanne tuvastada ka võimalik oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule."

Kinnipidamiskeskusesse toimetati nad põhjusel, et seal on eraldatud ruumid perede jaoks ning neile saab vajadusel pakkuda kiirelt ka arsti- ja psühholoogilist abi.

"Me saame teha paindliku menetluse – anda pause selles vestluses, mis kindlasti on väga intensiivne. Kui ei tuvastata rahvusvahelise kaitse andmist välistavaid asjaolusid 48 tunniga, siis nad vabastatakse ja antakse sotsiaalkindlustusameti hoole alla majutuskeskustesse," märkis Belitšev.

Asekantsler Kuuse selgitas, et sotsiaalministeeriumi ja selle haldusala ülesanne on korraldada nende inimeste majutus, kes ei kujuta varjupaiga menetluse ajal ohtu Eestile.

"Meil on majutuskeskus, kes neid varjupaiga taotlejaid menetluse ajal toetab. Kui neile varjupaik antakse, siis aitame neil leida püsiva elukoha ja omavalitsuses end registreerida. Siis saavad nad taotleda alul toimetulekutoetust, mis katab ära, et nad saavad korteriga seotud kulud katta."

Kuuse lisas, et lisaks õigustele on afgaanidest varjupaiga taotlejatel ka kohustused.

"Nad peavad Eesti riigis osalema kohanemisprogrammis, õppima eesti keelt. Laste puhul on esimene samm see, et neile tuleb hakata õige pea pakkuma lasteaia- ja koolikohti. Selles perekonnas on erinevas vanuses lapsed."

Kohanemisabi programm tähendab Kuuse sõnul seda, et antakse ülevaade, mis on Eesti riik ja kuidas see toimib.

"Ja lõpetades, kuidas erinevad teenused meil on. Kuhu minna, et tööd leida. Väga praktilised asjad – kuidas kultuuri ja riigi toimimise loogikat selgeks saada. Töö leidmine sõltub neil muidugi sellest, kui hästi läheb eesti keele omandamine ja mis on nende taust ja kogemus varasemast. Me oleme märganud, et lastel läheb kohanemine kiiremini. Lasteaiast ja koolist tekib keeleoskus ja barjäärid langevad kiiremini. Täiskasvanutel sõltub, kui valmis nad ise on integreeruma."

Millal ja kui palju täpselt lähiajal veel Afganistanist põgenikke Eestisse jõuab, ei soovinud Kuuse täpselt öelda.

"Lähiajal saabuvad need, kes on juba teele asunud. Nimekirjas on olnud inimesi rohkem ja ega Afganistanist tulema saada ülemäära kerge enam pole. Kindlasti on seal veel inimesi lisaks neile, kes on juba teele asunud ja keda Eesti on valmis vastu võtma. Aga praegu Afganistanist välja saada on juba väga keeruline," sõnas Kuuse.

PPA peadirektori asetäitja Egert Belitšev lisas, et Eesti valitsus on andnud mandaadi võtta vastu kuni 30 inimest.

"20 sellist, kes on teinud otseselt koostööd Eestit esindavate organisatsioonidega. Viis, kes on teinud koos Euroopa Liidu institutsioonidega. Ja veel viis, kes on teinud koostööd NATO-ga."

Kui paljud neist reaalselt suudetakse Afganistanist välja tuua, selle eest vastutab välisministeerium.

"Praegu on teel juba perekondi, aga lõplikult selgub, kui nad on kohal. See võib juhtuda täna-homme. Afganistanist on perede evakueerimine keerukas – seal on mitmeid vahemaandumisi. Nende eelnevad kogemused teekonnal võivad olla sellised, mida me ei suuda ette kujutada. Neil tuleb vajadusel Eestisse toimetamisel ka hingetõmbepaus," sõnas Egert Belitšev .