"Seaduseandja peaks olema olulistes küsimustes alati kaasatud, eriti kui me räägime põhiõiguste piiramisest," ütles eelmisel nädalal riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay, kes kritiseeris riigikogu passiivsust koroonakriisis.

Viiruse leviku tõkestamise piiranguid kehtestab valitsus üldkorraldusega ja riigikogu saadikute kinnitust see ei vaja. Reformierakondlasest riigikogu aseesimees Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et eriolukordade lahendamine ongi täitevvõimu ülesanne.

"Ohutasandid on kokku lepitud niimoodi, kui on hädaolukord või eriolukord, siis vabariigi valitsus tõesti hoiab jämedat otsa, kuna see on kõige akuutsema probleemi lahendamine," selgitas Pevkur.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid selgitas ERR-ile, et praegu on riigikogul väga kõrge parlamentaarse kontrolli võimekus.

"Nüüd on küsimus, kas parlament seda kasutab või ei kasuta. Kui ma vaatan, kui palju tehakse ärakuulamisi tervishoiuministrile või siis ka teistele ministritele, siis ma näen, et on olemas kõik võimalused," lisas ta.

EKRE esimees Martin Helme ütles ERR-ile, et seaduse järgi on tõesti otsustamine valitsuse käes, aga see ei peaks välistama suhtlust parlamendiga.

"Kui eelmise valitsuse ajal käis ikkagi vanematekogu koos ja suheldi fraktsioonidega otse erinevates küsimustes, siis tänasel päeval on valitsus sellest loobunud. /---/ Kui me näeme, kuidas mõnes riigis, näiteks Soomes need põhilised otsused lõpuks jõuavad parlamenti ja peavad seal saama heakskiidu, siis ülereageerimist on seal vähem," selgitas Helme.

Teiste opositsioonierakondade esindajad näevad asjas isegi suuremat probleemi.

"Kui keegi julgeb teravamalt küsida, siis süüdistatakse teda, et teie ei pea siin haiglakohti vähendama või juurde andma ja nii edasi, aga on selge, et õiguskindlust on vaja, sest segadust on üsna palju. Ja kui ei ole võimalik ka vaielda nende õigusaktide üle, siis seda enam on see suurem probleem," sõnas Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul.

Riigikogu SDE fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski hinnangul oleks riigikogu vaja rohkem kriisijuhtimisse kaasata.

"Teistes riikides on häid näiteid sellest, kuidas opositsiooni kaasamine tegelikult vähendab neid ühiskondlikke pingeid ehk võetakse laiem vastutus selles kontekstis. Ja meil tegelikult ei ole ju pandeemia algusest seda päriselt viljeletud," lisas ta.