Lutsar: piirangutest päästaks kõrgem vaktsineerituse tase
Kui Eestis oleks koroonavaktsiiniga hõlmatuse tase sama kõrge kui Taanis, siis võiksime ka meie enamikust piirangutest loobuda, ütles valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar.
"Ka meie mõtted liiguvad selles suunas, et elanikkonna vaktsineerituse protsent on väga oluline. Kui me taanlasi vaatame, siis neil on kogu elanikkonnast – imikust kuni 100-aastasteni – täisvaktsineeritud 71 protsenti. Aga meil on see kusagil 50 protsendi kandis," ütles Lutsar teisipäeval, rääkides näitajatest, mille põhjal saaks otsustada koroonapiirangute lõpetamise.
Taani valitsus otsustas eelmisel nädalal, et riik loobub alates 10. septembrist kõikidest allesjäänud koroonapiirangutest. Piirangute kaotamise raames ei pea inimesed enam näiteks ööklubides või suurtüritustel koroonapassi esitama.
Lutsar rõhutas, et Taanis on vanemate kui 60-aastaste seas vaktsineeritus mõnes elanikkonna grupis 100 protsenti, teistes 97–98 protsenti.
"Nagu juba teame, siis vaktsineeritud põevad haigust kergemalt, haiglasse satuvad mitu korda vähem. Seda näitavad ka meie oma andmed – meil praegu haiglad ülekoormatud ei ole, kuigi nakatumisnäitajad on väga kõrged. Selle üks põhjus on see, et ka meil on paljud inimesed vaktsineeritud ja nad satuvad haiglasse harvemini," selgitas professor.
Lutsar tõi välja, et kui kevadel sattus haiglasse 6–7 protsenti kõigist nakatunutest, siis praegu on see 3–3,5 protsendi ümber. "Nii et jah, vaktsineerimisest lähtumine tundub olevat nagu väga mõttekas tee," tõdes ta epideemia arengu hindamisest rääkides.
Kommenteerides seda, et Taani tasemele jõudmiseks tuleks Eestis vaktsineerida veel 250 00 inimest, neist suurem osa eakad, leidis Lutsar, et siin tuleks rakendada eelkõige perearste.
"Kui me vaatame, mis meie haiglates toimub, siis [koroonaga] haiglas olijatest üle 60 protsendi on vanuses 60+ ja pühapäeval oli 35–36 protsenti oli vanuses 80+. Neid põhimõtteliselt täidavad ikkagi just eakamad inimesed. Kuna selles populatsioonis on meil Eestis vaktsineerimata umbes 30 protsenti, et sinna tulekski see fookus praegu panna. See aeg oli juba ammu, kui väga selgelt oleksid sellega pidanud tegelema perearstid," rääkis Lutsar.
Lisaks tuleks ka mõelda sellele, kuidas haiglaid ja kogu meditsiinisüsteemi tugevdada, rõhutas Lutsar: "Tuleb mõelda, kuidas meie väga õhukeseks lihvitud meditsiinisüsteemi võimestada saab."
Lutsar leidis ka, et praegust vaktsineerimise tempot, kus nädalas kaitsepoogitakse umbes 15 000 inimest, tuleks tõsta.
Toimetaja: Mait Ots