Teisipäeval presidendiks valitud Alar Karis ütles valimiste päeval, et ta tahab olla president, kes püüab suhelda kõigi poliitiliste jõududega. Nõusoleku hakata presidendikandidaadiks andis Karis 18. augustil ehk 13 päeva enne valimise päeva. Nii ei jõudnud ta koostada oma programmi ning ka valimisdebatid jäid pidamata sest rohkem kandidaate üles ei seatud.

Tallinki juhatuse esimees ning endine riigiametnik ja teatrijuht Paavo Nõgene ütles, et president Karise jaoks olulistest teemadest saab aimu siis, kui ta peab oma esimesed kõned presidendina.

"Ma arvan, et esimesed kõned näitavad ka kätte, mis saavad olema tema fookusteemad. Kuidas ta soovib ühiskonnaga suhestuda ja milliseid rõhuasetusi panna. Ma arvan, et üks teema on, kuidas ühiskonda liita. Ja võib-olla teiseks tooks välja selle, et millist lugu me Eestist räägime väljaspool Eestit. Kas see on jätkuvalt digi-Eesti või on see kõige puhtama loodusega Eesti," lausus Nõgene.

Põhiseaduse assamblee liikme ning ühiskonnategelase ja endise ministri Liia Hänni arvates tuleks presidendil Eesti kui digiriigi teemaga jätkata.

"Ma arvan, et Alar Karisel on väga head eeldused teadlasena saada siin oma jäljerida, sest Eesti on maailmas tuntud kui edukas digiriik. Seda kuvandit tasub mitte üksnes hoida, vaid ka edasi arendada. See võiks olla jätkuvalt üks teema millega president tegeleb," ütles Hänni.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Mario Kadastik aga tõdes, et koroonaviirusest meil niipea pääsu pole ning ka see võiks olla teema, millega presidendil  tegelda tuleb. Kadastik ütles, et ootab uuelt presidendilt teaduspõhist lähenemist.

"Meil on praegu hea näide koroonatemaatika juures, kui palju tugitoolieksperte eksisteerib igal pool, kes asjadest arvavad ja ei ole mitte mingit meetodit pidi ühegi teadusliku maailmapildiga seotud. Kõik need vaktsiinieitajad ja lamemaalased – kuidas seda ühiskonnas kuidagi tagasi tõmmata, et me päriselt ka saaksime edasi liikuda teadmispõhise ühiskonnana," rääkis Kadastik.

Karis on intervjuudes rääkinud polariseerumisest nii rahva hulgas kui ka erakondlikult ning ta on lubanud teha ühiskonna kokku õmblemisega algust.  Karise hinnangul pole see kerge ülesanne.  Nõgene meenutas, et ühiskonna liitmisest on räägitud aastaid, kuid loosungitest kaugemale jõutud pole.  

"Võib ju rääkida, et ehitame sildu ja ja loome sidusamat ühiskonda, aga kui see väga hästi ei õnnestu, siis ilmselt on kõikidel nendel rääkijatel põhjust peeglisse vaadata. Alar Karis uue inimesena kindlasti saab tuua uut mõtlemist ja suhtumist. ja loodetavasti tema sõnaline, hariduslik ja teaduslik baas aitab sellele kaasa," lausus Nõgene.

Ettevõtja ja veebidisainer Tõnu Runnel märkis, et poliitikas pole võimalik kõiki suundi omavahel lepitada.

"Terve ühiskonna president peab olema, aga ta ei pea ühendama lepitamatuid poliitilisi ekstreemseid nähtuseid mõistliku diskursusega. Ta peab ühiskonnale olema tervikuna president. Aga poliitilises kultuuris ongi tema roll meenutada väärtuseid, hoida kindlalt neid väärtuseid ja mitte üritama teha nendega kompromisse," ütles Runnel.

Runneli hinnangul peaks president rääkima kaasa nendes sisepoliitilistes küsimustes, millega tema poole pöördutakse. Näiteks ministrite ametisse kinnitamisel. Või ka nendel teemadel, mille puhul oodatakse presidendi seisukohta.

"Kui on uue valitsuse ametisse nimetamine, siis president kindlasti peab mõtlema ka uue valitsuse sisule.  Kui poliitiline kultuur kukub oma tüüpiliselt rajalt välja ja meie siseminister teeb sobimatuid diplomaatilisi innovatsioone, siis see kindlasti on asi, mis presidendi laua peale ka ulatub. On punkte, kus me kõik ühiskonna liikmetena tunnetame, et ma tahaksin kuulda, mida president ütleb. See ongi see," lausus Runnel.

Rääkides presidendi rollist sisepoliitiliste teemade lahendamisel, tõi Hänni võrdluse spordiga. Hänni ütles, et presidendil pole õigust näidata poliitikutele, kes oma toetuse eest võitlevad, punast kaarti ning neid mängust välja arvata.

"Küll aga presidendil peaks olema kollase kaardi näitamise õigus. See on juhtida tähelepanu, et kui mingeid demokraatlikke mängureegleid eiratakse ülemäära, et poliitiline võitlus võib muutuda demokraatlikule süsteemile ohtlikuks.  President ei peaks, poksikindad käes, tormama poliitilisele mänguväljakule korda looma. Küll aga on tema vahend vile – vilistada siis, kui mängureeglitega ei arvestata," rääkis Hänni.