Raidla ütles Vikerraadio saates "Eesti lugu", et rahvahääletuste protsess on väga tugevalt riigikogu ehk esindusdemokraatia kontrolli all.

"Põhiseaduse vastu võtmise hetkel 30 aastat tagasi kardeti, aga täna pole olukord enam selline. Põhiseadus vajaks rahvahääletuse osas väikest korrektuuri. Praegu on riigikogu rahvahääletuse korralduse küsimuses põhiseaduse pantvang. Kui riigikogu paneb rahvahääletusele seaduseelnõu (paragrahv 105 lõige 4) ja kui rahvas lükkab riigikogu poolt hääletusele pandud eelnõu tagasi, siis president on kohustatud riigikogu laiali saatma. Siin on see koht, kus otsedemokraatia mehhanisme saaks tugevdada ja võrreldes kehtiva põhiseadusega edasi arendada."

Raidla kommenteeris saates 30 aasta tagust olukorda, kui põhiseaduse assamblees presidendivalimiste korda arutati.

"Presidendivalimiste puhul tehti valik selgelt parlamendi kasuks ja suuresti määratles see ette ära presidendi pädevuse ulatuse. Põhiseaduse Assamblees olid vaidlused presidendi ameti üle seotud valimiste korraga, mitte presidendile antava pädevusega."

See ei saa olla Jüri Raidla sõnul oluliselt suurem kui praegu on, sest siis loksuks paigast ära võimude tasakaal.

Raidla töögrupi eelnõu projektis olid sees presidendi otsevalimised, praegu on Raidla teisel seisukohal. Pärast põhiseadusesse sisse kirjutatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtete läbi vaatamist jõudis Raidla järeldusele, et kui samas pädevuskataloogis valida president otsevalimistel, siis võib tekkida rivaliteet riigikogu ja presidendi vahel, mis väljub võimude tasakaalu raamidest.

Raidlal on ka selge arusaam sellest, kuidas nüüdsete edukate presidendivalimiste järgselt presidendivalimiste süsteemi ja mehhanismi korrigeerida.

"Presidenti peaks tulevikus valima ainult valimiskogu."

Valimiskogu tuleks tema sõnul moodustada samadel põhimõtetel, mis praegu: riigikogu liikmed pluss kohaliku omavalitsuse esindajad. See oleks päris elegantne kompromiss ainult otsevalimiste ja ainult riigikogus valimiste vahel. Ja veelgi tähtsam oleks see, et see annaks väga selgelt võimaluse tuua valimised rahvale lähemale.

Selleks tuleks Jüri Raidla hinnangul rakendada veel üks ettepanek: anda valimisõiguslikele kodanikele õigus presidendikandidaate üles seada.

"See annaks presidendile ühelt poolt parema legitiimsuse, teiselt poolt presidendi pädevuskataloogi see ei laiendaks ja kolmandaks tunneks rahvas põhjendatult, et ta on kaasatud."

Jüri Raidla rõhutas ka sümbolite tähtsust.

"Riigil ja riiklusel on sümbolitel omaette tähtsus. Vabariigi presidendil on tõepoolest tseremoniaalne roll, kuid see ei ole presidendi rolli devalveeriv."

Raidla sõnul unustatakse ära, et vabariigi presidendil on üks erakordselt tugev võimuhoob ja see on seaduste põhiseadusele vastavuse kontrollimine ja võimalus seadus tagasi lükata. See on väga tugev mehhanism, mida on alahinnatud.

Põhiseaduse assamblee tuli kokku 30 aastat tagasi 13. septembril. Assamblee koostatud põhiseaduse kinnitas Eesti rahvas rahvahääletusel 28. juunil 1992. aastal. Assamblee kooseisus oli võrdselt Eesti Komitee ja Ülemnõukogu liikmeid – mõlemast kolmkümmend. Sõelale jäänud kahest eelnõu projektist valiti edasi töötamiseks Jüri Adamsi töörühma eelnõu projekt.

Raidla tunnistas, et toona oli see otsus tema jaoks pettumus, kuid ta kinnitas, et Eesti arengule oli põhiseaduse assamblee selline otsus hea. Raidla töörühm töötas põhiseaduse koostamisel lõpuni ekspertidena kaasa, justiitsminister Raidla ise töötas assamblee ekspertkomisjoni juhina.

Assamblee koostatud põhiseaduse kinnitas Eesti hääleõiguslik kodanikkond 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel, see jõustus 3. juulil.