Ratas kirjutas sotsiaalmeedias, et viieprotsendiline hinnakasv olukorras, kus paljude palgad ega toetused ei ole viimase aastaga suurenenud, toob kaasa ostujõu alanemise.

"Ka niinimetatud ajutine inflatsioonitõus võib kaasa tuua kõrgemad inflatsiooniootused ja palgakokkulepped. Erasektori palgad kasvavad praegu niigi kiiremini kui avaliku sektori palgad, pensionid ja riiklikud toetused. Kui me midagi ette ei võta, suureneb see erinevus veelgi," kirjutas Ratas.

"Võtan eeltoodut signaalina, et tasub uuesti hinnata varasemat otsust kütuste, elektri ja gaasi aktsiisimäärade osas," lisas Keskerakonna esimees.

Ratase sõnul tuleb lisaks aktsiisile tuua taas arutluse alla ka avaliku sektori töötajate palgad. "Üheks võimaluseks selleks on eelseisvad läbirääkimised järgmise aasta riigieelarve osas," märkis ta.

Neljapäeval tutvustab rahandusministeerium värsket suvist majandusprognoosi, mis annab ülevaate Eesti majanduse ja riigi rahanduse seisust tänavu ja järgmistel aastatel. Prognoosi järgi alustab valitsus eelarve koostamisega.

Lõppenud aasta kevadel otsustas valitsus keset kriisi langetada diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles kevadel, et valitsus otsustab selle üle eelarvearutelude käigus, kuid tegemist oli kriisimeetmega ja põhjust madala määraga jätkamiseks ei näe.

Tarbijahinnaindeks tõusis augustis võrreldes eelmise aasta sama kuuga viis protsenti ja võrreldes juuliga 0,7 protsenti. Suurim mõju sellele oli 15,7-protsendine bensiini ja 22,7-protsendiline diislikütuse hinnatõus.

Kütusemüüjad ja transpordiettevõtted ootavad valitsuselt diislikütuse aktsiisi samale tasemele jätmist.