Meediaettevõtete liit kirjutas justiitsminister Maris Laurile, et halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamisel pole liidu ettepanekuid arvestatud ja praegune eelnõu ei taga kohtupidamise avalikkust.

"Eelnõus ette nähtud kõikide füüsiliste isikute nimede katmine (v.a kui menetlusosaline ise taotleb avalikustamist) ei ole põhjendatud ning on pigem kantud kohtute halduskoormuse vähendamise eesmärgist," kirjutas liitu esindav vandeadvokaat Mari Männiko.

Seletuskirja järgi on kohtuotsustest nimede kustutamise eesmärk tagada eriliigiliste andmete ehk delikaatsete isikuandmete kaitse, kuid meedialiit toob välja, et kohtul ja menetlusosalistel ka praegu võimalik taotleda kohtuasja kinniseks kuulutamist, kui seal on delikaatseid isikuandmeid.

"Seega võiks isikuandmete pseudonüümimist kohtuotsustes kaaluda siiski juhtumi- ning vajaduspõhiselt," kirjutab liit.

Eelnõus on meedialiidu sõnul viidatud teiste Euroopa riikide praktikale, kus kohtulahendeid avaldatakse isikuandmeteta. Samas toob liit välja, et seda saab siiski teha vaid eraldi põhjendatud taotluse alusel.

"Siinjuures on oluline märkida, et ka Euroopa Inimõiguste Kohus anonümiseerib kohtulahendites olevaid isikuid üksnes motiveeritud taotluse alusel ja üldreegel on, et kohtupidamine on isikustatult avalik," lisab liit.

Istungitest peaks olema ka avalikud veebiülekanded

Muu hulgas tuuakse kirjas välja, et tehnika areneb ja informatsioon liigub üha kiiremini ning seetõttu võib ohtu sattuda eraelu puutumatus, kui kohtuistungile pääseb vaid piiratud hulk inimesi, kuid kohtulahend on avalik kõigile.

"Meedialiit leiab, et füüsilise isiku õigust privaatsusele oleks võimalik kaitsta väljastades isikustatud kohtulahendid isikustatud taotluse alusel. Oluline on siinjuures, et taotluse võiks esitada iga isik (nagu võib avalikku kohtuistungit kuulama minna iga isik, kes seda soovib, sõltumata motiividest)," seisab kirjas.

Lisaks toob liit välja, et kõiki avalikke kohtuistungeid peaks olema võimalik üle kanda ka veebis. Praegu on eelnõus kirjas, et menetlusosalisel on õigus esitada taotlus kohtuistungi ülekandmiseks veebilehel, kuid menetlusvälisel isikul ei ole eelnõu kohaselt üldse võimalik veebiistungile juurdepääsu taotleda.

"Meedialiit leiab, et veebiistung peaks olema avalik nagu tavaline kontaktistung. Tagamaks kohtupidamise seaduslikkus, oleks mõeldav lahendus, et istungile pääsevad isikud, kes ennast identifitseerivad (mobiil-ID, ID-kaart, pangalink, Smart-ID jne)," seisab kirjas.

Kuigi kontaktistungil identifitseerimist liidu sõnul üldjuhul ei nõuta, oleks veebiistungi puhul identifitseerimise nõue asjakohane kuritarvituste vältimiseks ja kohtupidamise väärikuse tagamiseks.

Avalik huvi võib tekkida alles kohtudokumentidega tutvudes

Meedialiit ei pea eelnõus õigeks ka kohustust tõendada õigustatud huvi. "Leiame, et õigustatud huvi tõendamine ei ole vajalik, sest avalikul kohtuistungil ja kohtuotsuse kuulutamisel ei pea keegi huvi tõendama ega põhjendama," seisab kirjas.

Liit rõhutab, et avalik huvi võib selguda alles kohtuotsusega tutvudes. "Oluline on ka see, et avaliku kohtupidamise jälgimiseks (kohtuistungil kuulajana osalemiseks) ei pea huvitatud isikul olema mingit põhjendatud huvi. Seega avaliku huvi eelnev tõendamine, näiteks meediaorganisatsiooni poolt, ei ole samuti proportsionaalne," täpsustab meedialiit.

Samas peab liit õigeks kinniste kohtuasjade puhul avalikku huvi tõendamist ja kinnise kohtuasja otsuse ja materjalidega tutvumiseks motiveeritud taotluse nõuet.

"Kohtupidamise avalikkus on põhiseaduslik õigus ning ilma võimaluseta seda õigust reaalselt realiseerida ei ole ajakirjandusel võimalik täita oma põhiseaduslikku kohust hoida ühiskonda informeerituna," võtab liit teema kokku.

Muu hulgas peaks uued tehnilised lahendused meedialiidu hinnangul aitama kaasa inimeste informeerituse tõusule, mitte olema põhjuseks kohtupidamise avalikkust vähendada ja ajakirjanduse tööd takistada.

Ministeeriumi hinnangul suurt muutust ei tuleks

Kui justiitsministeeriumi seaduseelnõu riigikogus vastu võetakse, ei saaks kohtuotsustest enam teada asjaosaliste nimesid ning vaid kriminaalasjade puhul jääb nimi karistuse kehtivuse ajaks avalikuks. Ehk teisisõnu - kui kohtuasja pole kinniseks kuulutatud, käib kohtupidamine küll avalikult edasi, ent tagantjärele näiteks infot selle kohta, kas võimalikul üürilisel on eelmiste üürileandjatega vaidlusi olnud, kohtulahenditest otsida ei saaks.

"Üks asi on see, mida on saalis näha. Teine mõju või tulemus on see, kui me paneme kohtuistungi põhjal tehtud kohtuotsuse avalikult internetti igavesest ajast igavesti," rääkis justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep "Aktuaalsele kaamerale".

Ta lisas, et kohtuotsustes ei avalda nimesid ka näiteks meie naabrid Soome, Rootsi ja Läti. Lisaks on Peebu sõnul enamik kohtuasju tsiviilasjad, kus puudub avalik huvi selles mõttes, et riik kedagi süüdi ei mõista ja isikud vaidlevad omavahel.

Kui meedialiidu hinnangul ei taga eelnõu kohtupidamise avalikkust, siis ministeeriumi hinnangul olukord praegusega võrreldes palju ei muutuks.

"Täna on meil olukord, kus seadus ütleb tsiviil- ja haldusasjades tehtud otsuste kohta, et avaldatakse, kuid kohus omal algatusel või asjaosaliste taotlusel võib otsustada initsiaalidega avaldamist. Praktika on selles, et peaaegu kõik otsused avaldatakse initsiaalidega," selgitas Peep.