EL tunnustab Eesti kohtusüsteemi, näeb arenguvõimalusi korruptsiooni ennetamises

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kohtuhaamrid. Autor/allikas: Silver Gutmann/riigikohus

Eesti kohtusüsteem toimis tänu kõrgele digitaliseeritusele ka koroonapiirangute ajal edukalt ning õiguskaitse suudab tuvastada kõrgete ametnike korruptsioonijuhtumeid, kuid korruptsiooni ennetamises ning meediavabaduses on võimalusi paranemiseks, selgub Euroopa Komisjoni koostatud aruandest õigusriigi olukorra kohta EL-i liikmesriikides.

"Kohtusüsteemi kõrge digitaliseeritus oli COVID-19 pandeemia põhjustatud probleemidega silmitsi seistes Eesti kohtusüsteemi vastupidavuse tagamisel määrav tegur," öeldakse teisipäeval avaldatud ülevaates. Hoolimata koroonapandeemiast jätkab Eesti kohtusüsteem tõhusalt töötamist ning menetluse kestuse ja pooleliolevate kohtuasjade poolest on see Euroopa Liidu üks parimaid, seisab samas.

Aruandes tuuakse esile õigusemõistmise ladusale toimimisele kaasa aitavat e-toimiku rakendust, kohtute esimeeste laiendatud volitusi saata kohtunikke ilma nende nõusolekuta erandkorras piiratud ajaks tööle teise kohtusse ning kohtunike ametikõrgenduse läbipaistvuse parandamist.

Raport tõdeb, et kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on oluliselt paranenud ning on praegu üldsuse hulgas kõrge ja ettevõtjate hulgas keskmine. Rahva hulgas keskmiselt peab 66 protsenti kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks, ettevõtjatest leiab sama 57 protsenti. Mõlema grupi hulgas on hinnang kohtusüsteemile paranenud 2016. aastast alates, märgitakse ülevaates.

Euroopa Komisjon toob välja, et Eesti on pärast eelmise aasta aruannet edasi arendanud korruptsioonivastast strateegilist raamistikku, kinnitades uue riikliku tegevuskava aastateks 2021–2025, millega tugevdatakse ministeeriumide kaasamist korruptsioonivastaste meetmete koordineerimisse ja rakendamisse ning suurendatakse kodanikuühiskonna osalemist korruptsioonivastaste küsimuste käsitlemisel.

"Mis puudutab korruptsiooniasjade menetlemist, siis on kriminaalõigussüsteem tõestanud oma tulemuslikkust kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite tuvastamisel," seisab raportis, kus tuuakse eraldi välja Porto Franco arendusprojektiga seotud juhtum, mis viis eelmise valitsuse tagasiastumiseni 2021. aasta jaanuaris.

Prokurörid vajavad ärivaldkonna ekspertide abi

Kui arvestada pooleliolevaid korruptsioonijuhtumeid, siis peaks nende menetlemiseks olema jõudu piisavalt - peaprokuratuuris tegeleb korruptsioonisüütegudega kaks riigiprokuröri ja üks prokuröri abi, ringkonnaprokuratuurides tegelevad samade teemadega kuus spetsialiseerunud prokuröri ja neli prokuröri abi, nenditakse aruandes.

"Siiski oleks prokuröridele vaja spetsialiseeritud tuge, näiteks riigihangete ekspertide ja audiitorite näol. Korruptsioonivastases tegevuskavas on ette nähtud, et prokuratuuris luuakse audiitorite ja tugipersonali värbamise kaudu ärikorruptsiooni ja majanduskuritegude alane menetlus- ja analüüsisuutlikkus, kuid ajakava on veel täpsustamata. Prokuröridele ja kohtunikele mõeldud korruptsioonivastaste erikoolituste osas muutusi pole," seisab raportis.

Aruandes tuuakse esile äsja vastu võetud lobitööd ja huvide konflikti vältimist puudutavad juhised, kuid samas märgitakse, et need on mittesiduvad, nende järgimine on vabatahtlik ning dokumendis ei täpsustata ka seda, kuidas nende rakendamist soodustatakse.

Samas öeldakse, et korruptsioonivastast seadust on muudetud, sätestades huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse ka ministri poliitilistele nõunikele, kuid rikkumisest teavitaja kaitse valdkonnas on seadusandlik menetlus uue regulatsiooni vastuvõtmiseks veel pooleli, nagu ka arutelud erakondade rahastamise järelevalve üle.

Meedia tööd raskendavad asutuste erinevad avalikustamistavad

Raportis tõdeb Euroopa Komisjon, et Eestis on sõnavabadus materiaalselt ja formaalselt kaitstud põhiseadusega ning madalam õigusakt tagab sõnaselgelt ajakirjanike õiguse kaitsta oma allikaid ja tugevdab meediavabadust raadio- ja televisioonisektoris. Teabe saamise õigust on sõnaselgelt tunnustatud põhiseaduses, avaliku teabe seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses. Samas märgitakse, et ehkki teabe saamise õigus on materiaalselt ja formaalselt kaitstud põhiseadusega, võivad tegelikud avalikustamistavad avaliku sektori asutuste lõikes erineda.

Ülevaate kohaselt on ajakirjanike kaitse terviklik raamistik püsinud stabiilsena, kuid pandeemia on toonud kaasa reklaamitulude vähenemise, mis on mõjutanud meedia mitmekesisust ja ajakirjanike majanduslikku olukorda, vähendades sektoris töökohakindlust, eriti vabakutseliste jaoks. Valitsus on nende probleemide lahendamiseks võtnud mitmeid toetusmeetmeid, lisab Euroopa Komisjon.

Samas tuuakse välja, et valitsus on esitanud seaduseelnõu, mis tugevdaks meediat reguleeriva asutuse – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti – sõltumatust.

Samuti on Eestis pooleli seadusemuudatused, mis peaksid suurendama meediaomandi läbipaistvust. Praegu puuduvad konkreetsed õigusnormid, mis nõuaksid omandiõigust käsitleva teabe avalikustamist, kuigi ettevõtlusega seotud üldteave on äriregistri kaudu elektrooniliselt, avalikult ja vabalt kättesaadav ning kõigi peamiste kanalite omanikud on üldsusele teada, tõdetakse ülevaates.

"Praegu leitakse meedia mitmekesisuse seirevahendi 2021. aasta aruandes, et Eesti meediaomandi läbipaistvuse riskitase on jätkuvalt keskmine, ja seda kuni uue seaduse vastuvõtmiseni ning seetõttu, et meediaettevõtete lõplik omand ei ole kõigil juhtudel avalikkusele kättesaadav. Eestis on uudismeedia kontsentratsioon suur," öeldakse aruandes.

Aruandes tõdetakse, et Eesti jätkab oma kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi täiustamist, mille eesmärk on kaasavam õigusloomeprotsess. "Õiguskantsleri pädevust on laiendatud ja ta on saanud riikliku inimõiguste asutusena A-staatuse akrediteeringu, sest vastab täielikult ÜRO Pariisi põhimõtetele. Uus kodanikuühiskonna programm loodi valitsuse ja kodanikuühiskonna koosloomena ning selles on tähelepanu keskmes strateegilise partnerluse loomine kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vahel," seisab raportis.

Euroopa Komisjon toob ka eraldi välja, et kõigis COVID-19 pandeemiaga seotud valitsuse korraldustes on esitatud teave selle kohta, kuidas neid on võimalik õiguslikult vaidlustada.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: