Kapo: pandeemia Kremli tegevust Eesti vastu ei vähendanud

Foto: Siim Lõvi/ERR

Olenemata sellest, et koroonaviiruse pandeemia tõttu oli reisimine ja avalikud kogunemised piiratud, ei vähendanud see Venemaa aktiivsust Eesti-suunalises tegevuses, märgib kaitsepolitsei oma värskes aastaraamatus.

"Pandeemia ei vähendanud Kremli mõjutustegevust ega luuretegevust Eesti vastu. Suletud piirid ja avalike kogunemiste piiramine viis Kremli lõhestuspoliitika kohalikud eestvedajad veebikanalitesse," kirjutas kapo peadirektor Arnold Sinisalu.

Sinisalu märkis, et Venemaa Föderatsiooni salakuulamine Eesti vastu on katkematu ja püsiv oht.

Aastaraamatus seisab, et kohalikud Kremli poliitika järgijad nägid koroonaviirusest tingitud keerulises olukorras võimalust oma sõnumitele laiemat kandepinda leida ja elavdasid mõjutustegevust sotsiaalmeedias.

"Venemaa Föderatsiooni võimuladviku eeskujul prooviti viiruse temaatika esialgu pöörata nii-öelda usu küsimuseks. Kuid kevad näitas, et kriisiolukorras pöördub meie venekeelne elanikkond infokanalite poole, mille usaldatavuses saavad nad kindlad olla. Riigi ametlike infokanalite ja Eesti Rahvusringhäälingu venekeelsete
kanalite kasutajaskond kasvas hüppeliselt," kirjutas kapo.

Uudiseportaalil rus.err.ee oli 2019. aastal iga nädal keskmiselt 83 000 külastuskorda. Mullu tõusis see Gemius Prismi uuringu andmetel kuni keskmiselt 149 000 kasutuskorrani nädalas. Kantar Emori andmetel vaatas 2019. aastal telekanalit ETV+ 29,1 protsenti muust rahvusest inimestest. Aastal 2020 tõusis see 31,9 protsendini.

Kui koroonaviiruseteemalised mõttearendused ei kandnud vilja, keskenduti Kremli mõjutustegevuse traditsioonilistele teemadele, andes neile koroonaviiruse
värvingu. Kritiseeriti NATO-t (riigi kaitsekulud vs. tervishoiukulud) ning venekeelse elanikkonna õiguste puudumist ja vähest informeeritust liikumispiirangute
ajal. Tervishoiukriisi lahendamisse panustamise asemel muretseti 9. mai ürituste toimumise pärast.

Kiriku rakendamine propaganda eesmärgil

Aastal 2018 loodi iseseisev Ukraina Õigeusu Kirik, mille iseseisvust tunnustas ka Konstantinoopol. See on aga viimastel aastatel nõrgestanud Kremli mõjutustegevuse tööriistaks oleva Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) positsiooni.

"Moskva patriarhaadi mõju kasvatamiseks on Kreml elavdanud kiriku tegevust oma naaberriikides ja seda nägime mullu ka Eestis, kui Moskva kiriku üks kohalik juht Tallinnas võttis sõna Venemaa propaganda meelisteemal. Kirikujuht väitis avalikult, et Kremli narratiivist erinev Teise maailmasõja käsitlus on ajaloo kuritegelik ümberkirjutamine," seisis raamatus.

"Moskva kiriku siinsed esindajad korraldasid mullu ajalookonverentsi, mille eesmärk oli näidata Eestit vene õigeusu iidse territooriumina. Sellisele käsitlusele vastuseisjaid nimetab VÕK õigeusumaailma lõhestajateks," kirjutas kapo.

Koroonaviirust soovisid kriisi vältel korduvalt Kremli mõjutustegevuse huvides ära kasutada nii kohalikud vene aktivistid kui ka Venemaa Föderatsiooni saatkond.
Esimeste seas oli isikuid, kes oma staatuse kergitamiseks kogukonnas otsisid võimalusi, kuidas saaks Eesti venekeelse kogukonna liikmeid Venemaal vaktsineerida. Huvi sõita üle piiri end vaktsineerima jäi aga tagasihoidlikuks. Ka Tallinna saatkonna pingutused n-ö humanitaarkoostöö arendamiseks Eesti asutustega (nt kaitsevahendite ja vaktsiini hankimisel) olid eelkõige kantud propagandistlikest eesmärkidest.

Kreml soovib endiselt säilitada hariduses kakskeelset õpet

Kapo kirjutas, et Kremli soov säilitada Eestis ühiskonna lõhestamiseks
segregeeritud kakskeelne õpe ei ole kuhugi kadunud.

"Kremli soov oli koroonaviiruse tõttu kaugõppel olevaid välisvene noori hõlmata rohkem virtuaalruumi kaudu, kuid vähemalt Eestis märgatavaid tulemusi
ei saavutatud," seisis aastaraamatus.

Kapo kinnitusel on Kreml viimastel aastatel asendamas väljendit "pehme jõud" väidetavalt rahvusvaheliselt paremini mõistetava ja lääneriikide ohutaju
vähendava sõnaga "humanitaartegevus".

"Rossotrudnitšestvo uueks juhiks määratud Jevgeni Primakov sõnastas pikemaks sihiks Balti riikide positiivse hõlmamise just humanitaarkoostööga (nt mittetulundus- ja haridusvaldkonnas), kuid selle sisu on tema jaoks Venemaale poliitiliselt lojaalse venekeelse kogukonna säilitamine. Seesuguste kogukondade abil loodetakse mõjutada endise Nõukogude Liidu okupeeritud territooriumi riikide kaitsepoliitilisi otsuseid. Uuest sõnakasutusest ja näiliselt uutest meetoditest hoolimata üritab Kreml saavutada lõhestuspoliitika alalisi eesmärke: sekkuda välisriikide sisepoliitikasse ja murendada ELi ühtset välis- ja sanktsioonipoliitikat," märkis kapo.

Venemaa välisministeeriumi koordineeritud mõjutustegevuse juhtasutuste Rossotrudnitšestvo ja Russki Mir koostööpartner Eestis on kapo kinnitusel MTÜ Puškini Instituut, millega on omakorda seotud MTÜ Tallinna Vene Keele Kool; OÜ Euroopa Keelte Kool; MTÜ Eesti Vene Keele ja Kirjanduse Õppejõudude
Assotsiatsioon; MTÜ Baltic Youth Alliance ja MTÜ Reval Media Agency.

Seadusemuudatused panevad Venemaale reisijad ohtu

Vene Föderatsiooni põhiseadusesse lisati mullu lause välismaal elavate kaasmaalaste kaitsest. Kas see annab ettekäände jõuliselt ehk sõjaliselt sekkuda teiste riikide siseasjadesse, näitab kapo sõnul aeg.

Samuti täiendati kriminaalkoodeksit paragrahviga, mis näeb ette karistuse Venemaa (Nõukogude Liidu) sõjahaudade ja mälestusmärkide kahjustamise ning
hävitamise eest välisriikides. Lisaks soovitakse lihtsustada sisserännet, milleks muudeti kodakondsusseadust.

"Neil seadusemuudatustel on eelkõige propagandistlik eesmärk. Kuid õigusruumi sellisel viisil laiendades võib Venemaa seaduse rakendamisega algatada tõsiseid rahvusvahelisi konflikte. Samuti võivad Venemaa silmis n-ö kahtlusalustele Eesti (ja teiste ELi riikide) elanikele nimetatud seadusemuudatustega kaasneda ootamatud probleemid nt Venemaad külastades, transiitreisidel jms olukordades. Seejuures ei pruugi isikud olla teadlikud tagaselja nende suhtes Venemaal alustatud menetlusest."

Kapo märgib, et Kremli propaganda üritab aina jõulisemalt väita, et Nõukogude okupatsiooni "müüt" pärineb 1941. aastast Saksa okupatsiooni algusajast. Selle "müüdi" pikka eluiga vabandatakse sellega, et Nõukogude ajal oli ajaloolistele dokumentidele ligipääs raskendatud ja tõde jalule seada polnud võimalik. Tegelikkuses ei paku kapo kinnitusel Venemaa jätkuvad arhiivimaterjalide "avalikustamised" mitte mingeid vastuargumente sellele, et NSV Liit 1940. aastal Balti riigid okupeeris ja annekteeris.

Vene luuretegevus püsib agressiivne

2020. aasta oli Eesti vastu tegutsevatele luureteenistustele keeruline, kuna inimeste piiriülese liikumise piirangud sundisid luureteenistusi muutma oma tavapärast töökultuuri ja paika loksunud meetodeid.

Kuigi aasta jooksul oli Vene luure tegevus viiruse leviku tõttu olulisel määral pärsitud, siis tegevus tervikuna, mh Eesti vastu, ei katkenud hetkekski.

Veel 2020. aasta alguses jätkus harilik luuretegevus ja mitmele eestimaalasele astuti ligi kas Venemaa territooriumil või siis piiril ning prooviti värvata kaastööle.
Enamjaolt oli Venemaal toimunud ligiastumiste taga FSB. Piiride sulgemise järel märtsikuus oldi sunnitud oma meetodeid kohandama. Näost näkku suhtlus asendati näiteks suhtlusega e-kirja teel või sotsiaalmeedia vahendusel.

"Kui varasematel aastatel oleme tuvastanud Eestis tegutsevate Venemaa luureohvitseride agressiivseid lähenemisi eestlastele või siin elavatele teiste
riikide kodanikele, siis koroonakriis tõi sellessegi valda rahulikuma aja," seisis aastaraamatus.

Samas ei mõjutanud viirus sedavõrd küberluuret ja hetkekski ei katkenud ründed Eesti ja eestimaalastest sihtmärkide vastu.

Tänavu võib kapo hinnangul eeldada Venemaa territooriumilt lähtuva luure ja luurajate aktiivsuse taastumist.

Kapo aastaraamat täismahus

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: