Lõppenud aruandeaastal ehk mullu 1. septembrist kuni tänavu 31. augustini sai õiguskantsler kokku 5018 erinevat laadi pöördumist, taotlust ja kirja, mida on aasta varemast ajast umbes tuhande jagu rohkem.

Tänavusest enam kui 5000 läkitusest vajasid sisulist lahendamist 3045m eelmisel perioodil aga 2473, selgub õiguskantsleri aastaülevaatest.

Kuue aastaga on õiguskantsleri töö maht ehk lahendatud asjade arv lausa kaks korda kasvanud, samavõrra on kasvanud pöördumiste hulk. Ametkond ehk õiguskantsleri kantselei isikkoosseis on seevastu püsinud peaaegu sama suur.

"Möödunud ülevaateaastat iseloomustab Eesti ühiskonnas üldine meeleolu langus ja tigeduse tõus. Kui selles saab üldse midagi head näha, siis võimalust heita kõrvale väljamõeldud piir "heade" ja "halbade" vahel. Kellelgi pole õigust teisi inimesi väärtuse järgi ritta seada, ennast paremaks ja ülemaks pidada. Needsamad inimesed, kes varem alavääristasid ja hurjutasid massilist sisserännet pelgavaid kaaskodanikke, on valmis koolist minema ajama suurpere ema, kel pole koroonatesti tegemiseks raha ja kes pole saanud veel end vaktsineerida. Tuleb välja, et hirmu ajel öeldakse ja tehakse halba nii ühel kui ka teisel pool rindejoont. See on kurb, aga ühtaegu inimlik," seisab õiguskantsleri ülevaates.

"Pandeemia on viinud meid selleni, et oleme kõik üksteisega justkui sõjas, ja mitte ainult piirangute asjus vaieldes. Vaenlane – kui seda üldse on – on aga koroonaviirus. Pigem on tegu järjekordse ohtliku loodusnähtusega, nagu puugid, gripp ja raju tuul. Elu läheb edasi, võidab parim kohaneja," märkis Madise.

Tema sõnul tuleb põhiseaduslikel institutsioonidel, sealhulgas eriti õiguskantsleril ka raskeima kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. Avalikku arvamust ja poliitilist tahet ei saa demokraatlikus riigis eirata, ent ametivandele tuleb truuks jääda. "See kehtib, muide, kõigi kohta. Just kriisi ajal on see tähtis, sest siis kipuvad kiiruga pähe tulema "lihtsad" lahendused, just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma. Põhiseaduse kesksed põhimõtted on just selles järjekorras: vabadus, õiglus ja siis õigusnormid. Alati, ka pandeemia ajal, tuleb põhjendada piiranguid ja vabaduste võtmist, mitte vastupidi," ütles Madise.

Tema sõnul ei tohi õigusteadus olla formaalne normiuurimine. "Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati – ka pandeemia ajal – teha esmalt selgeks faktid ja elulised asjaolud, uurida eri valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Loogilise interdistsiplinaarse argumenteerimise tulemuseks ongi hinnang põhiseaduspärasuse kohta," märkis Madise.

Koroonapiirangud on kehtestatud üldkorraldusega, mis näeb välja nagu seadus, ent vaidlustada saab seda nagu üksikettekirjutust – halduskohtusse saab minna vaid inimene ise. Õiguskantsler oleks valmis probleemseid reegleid riigikohtus vaidlustama, see läheks kiiresti ja oleks inimeste jaoks tasuta. "Õigluse huvides rõhutan, et enamasti ongi valitsus ise õiguskantsleri palvel paljud probleemid töö käigus lahendanud," selgitas õiguskantsler.

"Halba ei taha ju keegi, leitud vea saab enamasti rahulikult ära parandada. Eriarvamustega tegelgu vajadusel kohus. Sama võiks olla ka koroonapiirangutega. Pikka ja kulukat kohtuteed inimesed ise aga ette võtta ei soovi, kohtusse minna palutakse õiguskantsleril. Ehk tasuks Eestil eeskuju võtta riikidest, kus pandeemia ohjamiseks vajalikud käsud ja keelud kehtestab parlament seadusega. Sel juhul oleks tagatud nii avalik arutelu kui ka tõhus põhiseaduslikkuse järelevalve," soovitas Madise.

Õiguskantsler viskab aastaülevaates kriitikanooli ka riigijuhtimise suunas, märkides, et riigikogu riigijuhtimisest eemalejäämist on sel ülevaateaastal palju käsitleda tulnud. "Riigieelarvet pole parlamendil võimalik ei mõista ega seda arusaadaval viisil muuta. Eelarve on nii üldine, et riigikontrolli kolleegide sõnul polegi seda võimalik rikkuda. See tõestab, et rahvaesinduse roll rahaeraldiste kaudu riigielu suunata on taandatud nullilähedaseks. Ometi on põhiseaduses kirjas, et riigieelarve peab sisaldama kõiki riigi olulisemaid kulusid ja tulusid," märkis Madise.

Süsteemseid vigu ja ilmselt tähelepanematusest tingitud puudujääke on Madise sõnul ka inimeste andmete kogumist ja kasutamist käsitlevates seadustes. Nimelt on tundlike, kuritarvitamise korral lausa ohtlike andmekogude kohta seadustesse kirja pandud piltlikult öeldes vaid raam, millesse pikema jututa ja avalikkuse eest varjus saab pista mistahes pildi. Seadusesse on kirjutatud vähetähtis, oluline pannakse paika kusagil mujal. Nii see Madise hinnangul olla ei tohiks.

"Põhiseaduse järgi peab kõik inimeste õiguste, vabaduste ja kohustuste seisukohalt olulised küsimused otsustama Riigikogu, nende otsuste formaat on seadus. Just rahvaesindus peab määrama, milliseid andmeid inimese kohta kogutakse, kus, kuidas ja kui kaua neid hoitakse, milleks kasutatakse, kuidas on tagatud turvalisus, tõhus sise- ja väliskontroll. Ka sisulised ettevõtluse piirangud on vaikselt libisenud seadustest määrustesse ja muudesse aktidesse. Kaebusi on palju ja õiguste kaitse kord pahatihti inimestele ebaselge," ütles Madise.

"Eestit peab juhtima riigikogu, ütleb põhiseadus. Õiguskantsleri kogemus kinnitab, et riigikogu liikmeid – olgu koalitsioonist või opositsioonist – pole põhjust pidada käsutäitjaks või vormistajaks. Küllalt on arutelude käigus leitud ja parandatud apsusid, täidetud lünki ja valitsuse eelnõusid tagasigi lükatud. Riigikogu 101 liikme erinev elukogemus peakski aitama välja selgitada Eesti edendamiseks parimad valikud, parlamendivaidlustes peaks enamik valijaid ka oma huvide-vaadete esindatust märkama. Õigluse küsimused võistlevad valimistel ja lõpuks teeb otsuse riigikogu," märkis Madise.

Iga kaebust vaatabki õiguskantsleri meeskond esmalt põhiseaduslikkuse järelevalve vaatenurgast: kas inimese mure allikaks oleva olukorra tingis põhiseadusvastane norm? Seesuguseid norme leiti seekord kõige rohkem kohaliku omavalitsuse määrustest.

"Kui norm on põhiseaduspärane, võib viga olla ametniku töös ehk peenema sõnaga normi rakenduspraktikas. Lootus, et hoolas menetlemine annab parima lahenduse, on paraku päris levinud. Elu on kaugelt kirjum, kui ükski normilooja iial suudab ette kujutada, mistõttu normide kohaldamiseks tuleb jätta ruumi kaalutluseks. Tihti olengi täheldanud, et eesliiniametnik ei tee endale elulisi asjaolusid selgeks, ei püüa muret lahendada, vaid kuidagi midagi teha. Osalt on see tingitud ka pikaajalistest juhtimisvigadest, samuti ülekoormusest," märkis Madise.

Seda aasta-aastalt kahjuks üha valusamaks muutuvat probleemi saaks Madise sõnul lahendada niinimetatud eesliinitöötajaid tähtsustades nii palga, usalduse kui ka tähelepanu ning selle juurde kuuluva vastutuse mõttes. "Selleks vajame professionaalseid riigiasutusi: ameteid ja inspektsioone. Eesliinist sõltub inimeste käekäik rohkemgi kui ministeeriumidest. Viimse piirini ei tohi optimeerida haiglaid, nii et haiglaõde peab mitme töökoha vahet jooksma, üleväsinuna ja kurnatuna. Tõbesid ja õnnetusi võib ette tulla ja me peame olema selleks valmis. Sama käib politsei ja päästjate ja paljude teiste eluliselt oluliste ametite kohta," ütles Madise.

"Püüan oma kolleegidega õiguskantsleri ametkonnas pakkuda mõistlikke ja teostatavaid lahendusi, maandada ühiskondlikke pingeid ja vähendada konflikte. Vaja on süstida üksteisesse ja – nii palju kui meie võimuses – ka kogu rahvasse kindlustunnet, et Eestis ongi kõik inimesed ühtmoodi hoitud ja kallid, ka siis, kui elus on miski viltu läinud või õnn on maha jätnud," märkis Madise. "Ametkonna igapäevase tööga saab end kursis hoida õiguskantsleri veebilehe kaudu. Enda hinnangul tähtsamatest ja huvitavamatest aruteludest teen kokkuvõtteid Facebookis."

Riigieelarve ebamäärasus on pikaajaline probleem

Õiguskantsler toob aastaülevaates esile, et riigieelarve ebamäärasus ja üldisus on olnud probleemiks juba pikemat aega.

Madise kirjutab aastaülevaates, et vastupidiselt loodetule muutis tegevus- ja tulemuspõhise eelarve kasutuselevõtt riigieelarve veelgi ähmasemaks.

"Riigieelarve kulud liigendatakse valdkondade ja programmide kaupa, kuid nende sisu on jäetud seaduses määratlemata. Seega puudub riigikogul kontroll selle üle, milliseks kujuneb aastaeelarve kulude lõplik jaotus. Kulude tegeliku liigendamise määrab valitsus. Samas on põhiseaduses ette nähtud, et just riigikogu võtab vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve," märkis õiguskantsler ja lisas, et riigikogu eelarve kohta olulisi otsuseid üsna sageli ei tee.

Madise tõdes, et eelarve ebamäärasusega ning sellega, et täidesaatvale riigivõimule on antud raha kasutamise üle suur otsustusõigus, kaasneb suurem korruptsioonirisk. Ühtlasi on tema sõnul suurem oht, et maksumaksja raha kasutatakse ebaotstarbekalt ja mitte-eesmärgipäraselt.

"Rahvaesindajatena peavad parlamendiliikmed säilitama kontrolli oluliste eelarvepoliitiliste otsustuste üle ning eelarvepoliitika eest vastutama," rõhutas õiguskantsler. 

Õiguskantsleri hinnangul tuleks leida võimalus eelarve koostamiseks viisil, mis lubab riigikogul täita talle põhiseadusega pandud ülesannet otsustada riigieelarve tulude ja kulude üle ning mis teisalt annab valitsusele ülesannete täitmiseks piisavalt paindlikkust.

2020. aasta juulis saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile kiirkorras ette valmistatud riigieelarve seaduse muudatused, mille eesmärk on riigi tulud ja kulud senisest detailsemalt lahti kirjutada ning luua riigikogu liikmetele paremad võimalused eelarve menetlemiseks.

Õiguskantsleri hinnangul on küll astutud samm õiges suunas, ent selleks, et riigikogu saaks sisulise ja põhiseaduses ette nähtud otsustusõiguse, peaksid muudatused olema veelgi ulatuslikumad.