Selle nädala lõpus asub Estonia vraki poole teele Margus Kurmi juhitav ja erasektori rahastatud uurimismeeskond.

Kurm, kes ka ise koos meeskonnaga merele sõidab, rääkis ERR-ile, et nende eesmärk on kaardistada, filmida ja skaneerida kõik laevavraki vigastused.

"Nii palju, kui on ohutult võimalik, uurime robotiga autotekki ja vaatame üle laevavraki ümbruses olevad esemed," loetles Kurm plaanitavaid töid.

Kuigi esemelisi asju ei ole Kurmi sõnul praegu plaanis veepinnale tuua, ütles ta, et suutlikkus selleks on tegelikult olemas.

"Kui peaks juhtuma, et me avastame Atlandi luku sulgurpoldi, mille omal ajal uurimiskomisjon merre tagasi viskas, siis selle me kindlasti üles toome," kinnitas Kurm.

Atlandi lukk, millega visiir oli laeva külge kinnitatud, tõsteti küll 90-ndatel uurimise käigus pinnale, kuid oma suuruse ja raskuse tõttu seda kaldale ei toodud, vaid visati tagasi merre.

"Ma olen mõelnud, et kui me Atlandi luku leiame ja üles toome, siis anname selle üle meremuuseumile," vastas Kurm küsimusele, mida ülestoodud asjadega edasi tehakse.

Ta pidas oluliseks, et veepinnale toodud asjad jääksid kättesaadavaks kõigile ning neid oleks võimalik täiendavalt uurida. Samas ei pidanud ta luku leidmise tõenäosust eriti suureks.

Uurimise käigus võib vajalikuks osutuda pinnase liigutamine

Kurm möönis, et uurimise käigus võib vajalikuks osutuda pinnase liigutamine, et pääseda paremini ligi laevavraki vigastustele. Samas kinnitas ta, et see vajadus hõlmab ainult 1996. aastal merepõhja kallatud pinnast, millega püüti vrakki katta.

"Mis puudutab originaalpinnast, mis laevavraki ümber on, siis mingisuguseid puurimisi meil plaanis teha ei ole," rõhutas ta. "Pinnaseuurimine saab olema visuaalne või äärmisel juhul saavad tuukrid katsuda ja veenduda, kas tegu on savi või kaljuga."

Kurm lisas, et vajadusel võtavad nad väiksemahulisi pinnaseproove liivast või kruusast.

Estonia vrakk on hüljatud vara

Uuringu juht on veendumusel, et neil on Eesti riigiga sarnane eesmärk: teha selgeks, miks laev uppus. Seetõttu ei usu Kurm, et Eesti riik alustaks uurimismeeskonna vastu kriminaaluurimist.

"Nii palju kui mina tean, on tegemist hüljatud varaga," ütles ta vraki kohta. "Keegi ei ole seda tunnistanud endale kuuluvaks – ei Eesti riik ega omal ajal ka laevafirma. Tallink on soovinud ennast selle õnnetusega mitte seostada."

Kurm kinnitas, et õiguslikud riskid on kõigile sukeldujatele teada ja nad on valmis teadlikult riske võtma. Ta lisas, et kui mõni riik peaks algatama nende suhtes kriminaaluurimise, hakkavad nad mõtlema, kuidas olukorda lahendada.

"Kui kellegi suhtes uurimine algatatakse, teeme nii palju kui meie võimuses, et neid aidata," ütles Kurm ja lisas, et ennetavalt midagi ette võetud ega juristidega sõlmitud kokkuleppeid ei ole.

Uurimist võivad takistada korrakaitselaevad

Kurm ei pea tõenäoliseks, et uuringuid takistatakse, kuid möönab, et võimalus on olemas ja sel juhul uuringuid teha ei saa.

Kuna vrakk paikneb küll rahvusvahelistes vetes, kuid Soome majandusvööndis, võib seda valvata Soome piirivalve. Seega võib mõni teine laev takistada uurimismeeskonnal sukeldumist merepõhja.

"Kui need laevad ei lahku, ju on siis valitsuste tasemel võetud vastu otsus meie tegemisi takistada," ütles Kurm. "Kui see nii on, siis tuleb sellega leppida."

Samas kinnitas ta, et kohe otsa ümber ei pöörata, vaid esmalt püütakse pidada läbirääkimisi ja vaadatakse, kuidas olukord edasi areneb.

"Meie hinnangul on rahvusvahelistes vetes allveetööde tegemise takistamine vastuolus rahvusvahelise mereõigusega," ütles ta. "Seda eriti siis, kui töid teostavad hauarahu lepinguga mitte ühinenud riikide alused."

Kui uurimist füüsiliselt takistama hakatakse, püütakse Kurmi sõnul olukorda lahendada läbirääkimistega ning mereõiguse selgitamisega.

"Kindlasti ei tekita me konflikti ja vägisi me laevavraki kohale pressima ei hakka," rääkis ta. "Kui seal on korrakaitselaevad või sõjalaevad ees, siis nendega võitlusse me ei astu. Kui meil neid töid tõepoolest teha ei lasta, ega meil muud teha ei ole, kui alla anda ja lahkuda."