Alexela ja Infortar avasid koos biometaanijaama

Foto: ERR

Alexela ja Eesti Gaasi omanikfirma Infortar avasid Järvamaal Oisus uue biometaanijaama. Koos Lääne-Virumaal Vinnis ja Tartumaal Ilmatsalus asuva jaamaga toodavad need piisavalt biometaani, et sellele võiks üle viia kogu Eesti ühistranspordi ja ka riigisisese kaubaveo.

Estonia Farmide lehmad annavad tublisti piima, aga nüüd on neist saanud ka oluline lüli transpordisektori kliimaneutraalsuse saavutamisel. Biogaasijaamad Oisus, Vinnis ja Ilmatsalus tootsid varem biogaasi, mis sobis elektri ja sooja toomiseks, nüüd aga tuli Infortaril ja Alexelal teha 30 miljoni euro suurune investeering, et gaas sobiks ka mootorikütuseks. Eesti Gaas ja Alexela on konkurendid, aga panid nüüd seljad kokku, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Gaasi nõukogu esimees, Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles, et koostöö toob paremaid tulemusi kui konkurents.

"Ja kuna biometaan on ikkagi uus energialiik ja väga kallis, siis on kasulik pead ja rahad kokku panna ja seda koos teha. Täna ongi esimene suur vili, kus avati biogaasijaama metaanitootmine. See jaam oli juba varem siin olemas, aga siin toodeti biogaasist soojust ja elektrit. See on jah fantastiline, et me teeme sõnnikust kõrgtehnoloogilist metaani," rääkis Hanschmidt.

Sõnnik pannakse tünnidesse käärima ja siis tekibki. Seda, mis sõnnikust järele jääb, nimetatakse digestaadiks ja see toimetatakse hoidlasse ehk laguuni. Sealt viiakse see juba põllule.

Alexela Grupi nõukogu esimees Heiti Hääl märkis, et iga sellise investeeringu tasuvusaeg on mitmeid aastaid ja see õiguskindlus, mis praegu rohepöörde tingimustes on nii Euroopas kui Eestis, ei ole rohkem kui paari aasta pikkune.

"See, ma usun, on ettevõtja kõige suurem probleem selliste sammude astumisel. Ideest teostuseni kulus meil enam-vähem kaks aastat," sõnas Hääl.

Estonia Farmide juhatuse liige Jaanus Marrandi ütles, et põllumehele on kesksel kohal lehm ja toidutootmise ringmajandus. Sõnnik tuleb ju lehmadelt.

"Kui me selle sõnniku kõik kokku korjame ja see siin käärib ja siit saame biometaani, mootorikütet, siis me esiteks oleme teinud keskkonnale heateo. Ja kui me selle kääritusjäägi uuesti põllule viime ja sellest kasvatame uuesti teravilja, silo, siis me oleme kasutanud vähem mineraalväetisi. Ja see ring saab jälle lehmaga täis," rääkis Marrandi.

Rohegaasijaamade rajamist rahastas SEB Pank läbi rohelise laenu.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: