"Palusin oma tuttavalt kolmeliikmeliselt perelt, kes elab kolmetoalises korteris, elektriarveid. August 2019 ja august 2021. Tõesti, elektri hind on kasvanud. 2019. aastal oli see 2,77 eurot ja nüüd üle viie ja poole euro. Kui mõtleme väljaminekuid teistes valdkondades, siis pole see ühe pere suurim väljamineku küsimus," ütles Simson ERR-ile.

Simson lisas, et kui vaadata regionaalselt, siis Eesti, Läti ja Leedu on koos Põhjamaadega Euroopas hea eeskuju, kuidas regionaalne elektriturg toimib viisil, et turul on alati odavaim elekter.

"Panustades liiga palju vanadele võimsustele, pikalt eksisteerinud tuumajaamadele ja hoides tagasi uusi investeeringuid, võib lühikeses plaanis olla populaarne, aga pikas plaanis tekitada uusi probleeme," ütles Simson.

Simson rääkis, et mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka mujal on näha energiahindade tõusu vaatamata sellele, et regulatsioonid on erinevad.

"Kõige suuremaks põhjuseks energiahindade tõusul on kiiresti taastunud maailmamajandus. See, et sisendhinnad on kasvanud. Kui möödunud aastal oli harukordselt madal tarbimine nii maagaasil kui ka toornaftal ja tootmine sai tagasilöögi, siis praegu on kõigi sisendite hind maailmaturul kõrgem kui aasta tagasi," sõnas eestlasest volinik.

Simson ei nõustunud Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola hinnanguga, et hinnatõusu taga on Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi mõju ja liiga kiire rohepööre.

"Rohepööre annab investoritele kindlustunde, kuhu tasub investeerida ja kuhu mitte. Praegusel hetkel me näeme, et paljud tarbijad, kes tangivad autodesse diislit või bensiini, sõltuvad sellest, et maailmaturul on naftaturud suure kõikumisega. Ja nad sõltuvad sellest, et me regioonina impordime seda toodet."

Simson lisas, et kui vaadata meie turule omatoodanguna tulevat taastuvelektri hinda, siis see on tema hinnangul väga konkurentsivõimeline.

"Kui sinna tuleb rohkem investeeringuid, kui ei ole defitsiiti, mida tuleb katta näiteks gaasielektrijaamade poolt, siis võime oodata ka väga palju paremat oma etteaimatavust energiahindade osas. See vajab rohkem investeeringuid uute võimsuste osas kui ka lahendamaks küsimusi, kuidas saab elektrit salvestada."

Simson rõhutas, et elektri tarbijahinnas on elektri kui sellise komponent vaid üks osa tarbijale.

"Ka võrgutasud on olulised ja siin näeb Euroopa Komisjon võimalust, et Euroopa saab rahastada ka võrgu arendamist, mis on esmane eeltingimus, et saaksime elektrit tarbijatele taskukohaseks muuta."

Uute tuumaelektrijaamade rajamisse suhtus Simson aga skeptiliselt: "Meil ei ole häid näiteid tuumaelektrijaamadest. Nende ehitus on läinud kallimaks ja kestnud kauem kui algul planeeritud."

Simson ei pidanud tõsiselt võetavaks ka endise rahandusministri ja EKRE esimehe Martin Helme seisukohta, et kõrge elektrihinna lahendus on lahkumine EL-i kvoodikaubanduse süsteemist.

"Ma arvan, et seda tuleb hinnata kui opositsiooni ettepanekut, mis päriselus ei rakendu. Muide, valitsuses olles oli EKRE väga vastutustundlik Euroopa Liidu liikmesriigi erakond."

Otsuseid ei tehta vastavalt hetkelistele kõikumistele

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis Euroopa Komisjonile märgukirja, kus palus ümber hinnata heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS), mis ei täida tema hinnangul energiaturu praeguses olukorras oma eesmärki.

Simsoni sõnul saatis Aas pöördumise väga õigel ajal, kuna Euroopa Komisjon avas juuli paketiga mitmeid olulisi direktiive, teiste hulgas ka heitkogustega kauplemise süsteemi. Komisjon on oma ettepaneku teinud ja nüüd asuvad liikmesriigid ühist seisukohta kujundama.

"Vaadates aja survet, siis kindlasti tasub ära kasutada olemasolevat võimalust ja läbi rääkida juba avatud paketti, mitte oodata väga pikkasid ettevalmistusi, mõjuanalüüse. Aga fakt on ka see, et Euroopa Komisjon pidevalt monitoorib turusituatsiooni ja meie hinnangul praegusel hetkel ei ole põhiline põhjus elektrihinna kasvule mitte heitkoguste süsteem, vaid sisendi märkimisväärne kasv, mis on tulnud just eelkõige nõudluse kasvust ja sellest, et globaalselt on majandus taastunud väga kiiresti ja see on kaasa toonud nii nõudluse kasvu maagaasile globaalselt kui ka elektri tarbimise kasvu Euroopas," rääkis Simson.

Aas pakkus ühe lahendusena välja turustabiilsuse mehhanismide kasutusele võtmise. "Eesti eesistumise ajal töötati välja Euroopa elektrituru toimimine, mis tõesti pikas perspektiivis annab elektritarbijatele kindlustunde. Selliseid otsuseid ei muudeta vastavalt hetkelistele hinnakõikumistele. Pikas plaanis meie tarbijatele toovad soodsama hinna paremini ühendatud elektriturud, rohkem taastuvaid allikaid ja loomulikult säästvam tarbimine," ütles Simson.

Euroopa keskkonnaministrid on Simsoni sõnul sisenemas läbirääkimiste protsessi ja arutavad Euroopa Komisjoni ettepanekut laiendada emissiooni kaubanduse süsteemi. "On teada, et elektri hind pole probleem unikaalselt vaid meil, kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on viimase kahe aasta jooksul näinud elektrihinna kasvu," sõnas ta.

Simson üheksa aasta eest: langetame elektriaktsiisi

2012. aasta oktoobris avaldas Kadri Simson opositsioonilise riigikogu liikmena Postimehes arvamusloo, kus leidis, et valitsuse võimuses on elektri hinda leevendada ja et seda tuleks teha elektriaktsiisi langetamise näol.

Simson heitis tollasele valitsusele ette, et selle nägemuses kujuneb elektri hind elektriturul ja valitsus ei saa seetõttu ise midagi teha.

"Tõsi, elektri hinda börsil ei saa tõepoolest valitsus muuta, kuid iga inimese elektriarvel on komponente, mida valitsusel on võimalik reguleerida. Tarbija elektriarve koosneb elektri põhitariifist, võrguteenuse tasust, taastuvenergia tasust, elektriaktsiisist ja käibemaksust. Suurem osa elektri hinnast on riigi kontrolli all. Euroopa mastaabis on elektrile lisatavad maksud Eestis väga kõrged."

Simson lisas, et maksud on selgesti poliitiline otsus ja kui on soov leevendada elektri hinna tõusu tarbijatele, saab seda maksuotsustega teha. Ta tõi välja Keskerakonna poolt ettepaneku vähendada elektriaktsiisi, mille eesmärk on leevendada täielikult avatud elektriturule üleminekuga kaasnevat hinnatõusu.

"Elektri kallinemine lööb eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid ja on seega taas üks ebaõiglane samm, kus maksukoormus pannakse neile, kes seda kanda ei suuda," kirjutas Simson aastal 2012.