Haridustöötajad tahavad õpetajatele kõrgemat palka, kui riik esialgu pakub
Haridustöötajate liit alustas haridusministeeriumiga läbirääkimisi õpetajate palgatõusu üle. Süvenev õpetajate puudus on tingitud töötasust, mis ei ole konkurentsivõimeline kõrgharidust nõudvate töökohtadega, ütles liidu esimees Reemo Voltri.
Õpetajate miinimumpalk on teist aastat järjest 1315 eurot, kuid peaks haridustöötajate liidu hinnangul olema vähemalt 1500. Valitsus pakub palgafondi kasvuks vähem ehk viis protsenti.
"See tähendab, et õpetaja töötasu peaks tõusma vähemalt 6,7 protsenti, see tähendaks üle 1400 eurost miinimumtöötasu. Ja kui see ei realiseeru, siis ilmselt peame hakkama mõtlema streigile," ütles Voltri.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna nõustub, et õpetajate palk peaks rohkem tõusma.
"See seitse protsenti on absoluutne miinimum. Õpetajate palgakasv nõuab väga suuri summasid. Praegu on meil otsustatud suurusjärk 20 miljonit lisaraha õpetajate palkadesse ja puudu on veel natuke rohkem kui üheksa miljonit," lausus Kersna.
Kersna lisas, et püüab puuduoleva raha leida haridusvaldkonna kulutusi üle vaadates. Tema sõnul on praegu tähtsam hoida õpetajaid ja näiteks remonti teha hiljem.
Seitsmeprotsendine miinimumpalga tõus tähendab, et õpetaja miinimumpalk tõuseb praegusega võrreldes 95 eurot ning on 1410 eurot. Voltri ütles, et õpetajate palgatõusu põhimõtted võiks olla kokku lepitud pikemaks ajaks kui aasta, et päriselt haridust ja õpetajaametit väärtustada.
"Me oleme akadeemiliste ametiühingute ja üliõpilastega arutanud ka hariduse jätkusuutlikkust ja sõlminud haridusleppe, kus me oleme öelnud, et õpetajate töötasuks peaks minema poolteist protsenti majanduse koguproduktist. Nagu peaks ka poolteist protsenti minema kõrghariduse rahastamiseks," lausus Voltri.
Toimetaja: Marko Tooming