ERR Lätis: Riias on üha rohkem rattateid, autode parkimiskohti aga vähem

Foto: ERR

Riias rajatakse ja kasutatakse järjest rohkem rattateid. Statistika näitab, et liiklus Läti pealinnas on muutunud turvalisemaks, samas on palju ka kriitikuid, kelle arvates on autode parkimiskohtade vähesus muutunud veel teravamaks probleemiks, ummikuid on rohkem ja sihtkohta jõudmiseks kulub rohkem aega.

Viimasel ajal on Läti pealinnas jalgrattaradu rohkem ja autode parkimiskohti vähem. Ambitsioonikat veloteede arengukava üha uuendatakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riias on paiku, kus rattateed on lausa kahel pool tänavat.

Esimene rattatee rajati Riiga 1998. aastal, eriti hoogsaks on nende ehitus muutunud viimasel ajal ja hoogu on lisanud ka koroonaviirus, sest paljude soov on pääseda ühistranspordist.

"Oleme määratlenud magistraalteed ja teisejärgulised rattateed, mis ühendavad väiksemaid tänavaid suurte trassidega. Riia liikluse pingereas on esikohal jalakäijad, järgnevad ühistransport ja jalgrattaliiklus, kolmandal kohal on erasõidukid. Kõige ebasoovitavamad on kesklinnas kaubaveokid," rääkis Riia linnavalitsuse transpordiosakonna juhataja kohusetäitja Janis Vaivods.

Riia tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor Janis Krastinš on üks teravamaid rattateede rajamise kriitikuid. Professor küsib, kas on mõistlik, kui arstikeskuse juures on alles jäänud vaid kaks parkimiskohta.

"Toome eeskujuks Amsterdami ja Kopenhaageni ja teised maailmalinnad, kuid me ei taha märgata, et kõigis neis linnades on metroo, kesklinna alla on ehitatud
autotunnelid ja sõidukeile on kindlustatud parkimiskohad," ütles ta.

Kui palju rattateede rajamine maksab, on keeruline öelda, sest koos sellega rekonstrueeritakse tavaliselt kogu tänavakate. Peagi hakatakse ehitama näiteks Bolderaja-Imanta 12 kilomeetri pikkust velolõiku ja selleks kulub kuus miljonit eurot.

"Statistika näitab, et turvalisus rattateedega tänavail on paranenud, sest igal liiklejal on oma rada," ütles Vaivods.

Probleeme tekitavad need, kes rattarada ei kasuta ja sõidavad tõuksidega endiselt risti-rästi keset kõnni- ja sõiduteed, leiab linnavalitsus.

Palju vaidlusi on põhjustanud ratta- ja autoteede eralduspostid, eelkõige küsimuse tõttu, kuidas kiirabi majani pääseb. Aga pääseb, sest postidest on võimalik neid ja sõidukit kahjustamata üle sõita.

Tallinnaga võrreldes pole Riias punast värvi, on vähem bussiradu ja järjest enam kohtab sõidukiirust 30 kilomeetrile tunnis piiravaid märke.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: