Estlink 3 teema on tõusetunud pigem viimastel aegadel, mõni aasta tagasi ei olnud see aktuaalne, ütles ERR-ile Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

"See on aktuaalseks muutunud seetõttu, et meil on Lätiga nüüd suurem võimsus. Kui vaadata hindasid, oleme praegu pigem ühes piirkonnas Läti-Leeduga, aga Soomes on olnud viimasel ajal hind odavam. Ülekandevõimsuste puudujääk ehk pudelikael on nihkunud Eesti ja Soome vahele," lausus ta.

Sellele, et Eesti oleks pidanud Lätiga uute ühenduste rajamise asemel mõtlema odavama elektri piirkonna ehk Soomega kolmanda ühenduse rajamisele, juhtis teisipäeval "Esimeses stuudios" tähelepanu energeetikaekspert Raivo Vare.

Kösteri sõnul on Vare esitatud küsimus praegusel ajal õigustatud.

"On nii, et me oleme selle (Estlink3 – toim.) peale mõelnud ja me plaanime esitada selle projekti koos soomlastega üleeuroopalisele põhivõrkude katusorganisatsioonile ENTSO-E-le. Seal perioodiliselt uuendatakse terve Euroopa elektrivõrgu kava ja me koos Soome kolleegidega esitame Estlink 3 projekti sinna kavasse. Me oleme asunud uurima Estlink3 rajamise väljavaateid ja vajadust," lausus Köster.

Teine Eesti ja Soome vaheline ühendus, Estlink2 valmis 2014. aastal ja läks maksma 320 miljonit eurot. Kösteri sõnul pole pragu võimalik öelda, kui palju läheks kolmas ühendus maksma ning kuidas seda rahastataks. Parim võimalus Euroopast toetusraha saada oleks juhul, kui Estlink3 projekt lülitatakse eelpool nimetatud üleeuroopalisse ühenduste kavasse.

Estlink3, kui see peaks rajatama, pole siiski lähiaastate teema, Kösteri sõnul peab arvestama 10 kuni 15 aastaga.

Kösteri sõnul tundub praegu Eesti-Soome ühendus meie jaoks väga vajalik, kuid kogu Euroopa vaates ei pruugi see nii tunduda. Samas on uusi ühendusi kindlasti vaja.

"Kui eesmärk on Euroopa ühtne turg, loomulikult on vaja ühendusi võimalikult palju, et kogu elekter, mis toodetakse, oleks liikumas. Arvestades et Põhja-Soomesse, Põhja-Rootsi tuleb väga suuri, meie mõistes ikka gigavattide kaupa tuuleelektrijaamasid. Nendel hetkedel. kui tuult on palju, elektrit palju, loomulikult tahaks see elekter tulla siiapoole. Ühendusi Soome ja Rootsi suunal on Eestil kindlasti vaja, Estlink 3 on üks nendest variantidest," rääkis Köster.

Lisaks on Elering koos teiste Läänemere piirkonna süsteemihalduritega arendamas merevõrgu projekti, see on aga alles algusjärgus, ütles Köster. "Selle mõte on ka riikide vahele nii põhjast lõunasse kui läänest itta luua uusi ühendusi, et kui ühes kohas on palju elektrit, saaks see vabalt liikuda," lausus ta.

Köster nentis, et ka Soomest on elektrihinnad odavamad praegu näiteks Põhja-Norras, mis tähendab, et Eestisse odavama elektri saamiseks oleks tarvis uusi ühendusi ka Soome ja Rootsi vahele.