"Ma ei julge olla halbade uudiste oraakel, aga praegu tundub, et kui tuleb külm talv, siis me näeme hindade tõusu, mis jätavad kaugele selja taha ka praegused. Nagu teisipäeval riigikogus toimunud arutelus kaaseksperdi Marko Alliksoni suu läbi kõlas: parim viis praegu maandada pinget on, kui talv oleks soe ja tuuline," lausus Vare.

Kommenteerides rahvusvahelise energiaagentuuri tegevdirektori Fatih Biroli öeldut, et elektri- ja gaasihindade järsu tõusu põhjus ei ole Euroopa Liidu kliimapoliitika ning seepärast ei tohiks Euroopa rohepööret pooleli jätta, nentis Vare, et seda võib nimetada pooltõeks.

"Pooltõde on see ühelt poolt seetõttu, et ei saa siduda hinnatõusu vaid süsinikkvootide hinnaga, aga teistpidi pooltõde seetõttu, mis on toimunud üle maailma, kus on ülikiirelt hakatud sulgema juhitavaid, fossiilkütusel põhinevaid tootmisvõimsusi olukorras, kus tegelikult juhtimatud, rohelised võimsused ei jõua järele. Juhitavad võimsusi ole juurde peaaegu üldse tekkinud. Ja siis tekivad vahed (tootmises ja tarbimises), kui on eriolukord," rääkis Vare.

Vare sõnul ei kahtle keegi rohepöörde eesmärkide seadmises, aga probleem tekib süsteemidega, mis peavad tarbimise ja tootmise võrdluses olema bilansis. Vabaturu olukorras tähendab see väga lihtsat stsenaariumi: kui on energiadefitsiit, siis hind läheb üles, ütles Vare.

"On vana talupojatarkus, et vanasse kaevu ei tohiks enne sülitada kui uus valmis, ja meil ongi praegu see probleem Eestis," märkis Vare.

Ühe praeguse tulise vaidlusteema kohta, kas Eesti riik peaks sekkuma, et energiahindu stabiilsena hoida, lausus Vare, et see võib erilises olukorras vajalik olla.

"Väike tõetera on selles, et kui tegu on ekstraolukordadega nagu praegu, kus gaasi hinnad on kõrged üle maailma ja tõenäoliselt jätkub see järgmise aasta teise kvartalini, ja kui veel talv keeruline tuleb. Sellises olukorras tuleb kasutada erakorralisi meetmeid. Ja riigi käes on  terve rida asju, mis seonduvad hinnatulbaga," ütles Vare.

Vare hinnangul ei loobu Euroopa Liit seatud süsinikuneutraalsuse ja rohepöörde eesmärkidest, küll võib osutuda üleminekuperioodil vajalikuks eesmärkide korrigeerimine. "Aga see ei ole ka väga keeruline, sest praegu on ainult suured ideed, aga suhteliselt vähe päriselt teostatud asju. Uus teostusmehhanism on alles paika loksumas," lausus ta.

Eestis kavandatud üleminekute kohta märkis Vare, et oluline on, et 2023 ja 2035 aasta vahel ei tekitataks auke juhitavates võimsustes.

"Me oleme elektritsivilisatsioon ja kujutage ette, et oleme terves Eestis kolm päeva ilma elektrita, nagu oldi Jõgeval. See tähendab suurt katastroofi. Selle jaoks peab mingi (elektri)reserv olema. Ja veel üks probleem – 2025 me kavatseme end lahti ühendada Venemaa elektrisüsteemist, mis on aga sageduse kontrolli jaoks oluline teema pluss (elektri)reserv. Meil on puudu ressursist, mida oleme harjunud kasutama, probleemid võivad olla tehnilist laadi, meil on liiga vähe ühendusi Soomega, liiga palju Lätiga, Soomes on madalama hinna tsoon, kus ka enne olime, Soomega oleks vaja kolmandat (elektriühenduse) kaablit," rääkis Vare, ja lisas, et valitsus peaks pikendama ka fossiilsete võimsuste kasutamiseks lubatud tähtaega.