Saarts sõnas, et tema jaoks EKRE edu ja Reformierakonna langus üllatus ei ole. "Seda trendi, et Reformierakond langeb ja EKRE võidab populaarsust juurde, oli näha juba kevadest saati," ütles ta.

Saartsi sõnul tuleb siinjuures arvestada ka veaprotsendiga, mis praegusel juhul on 0,4. "Selle põhjal ei saa tegelikult väita, et EKRE on kõige populaarsem erakond. Pigem me räägime sellest, et trend on sinnapoole ja et täna on meil kaks enam-vähem võrdsel populaarsusel erakonda," lausus Saarts.

Saartsi sõnul saab otsustavaks hetkeks Reformierakonna ja EKRE populaarsuse määratlemisel kohalike omavalitsuste volikogude valimised.

Politoloog märkis, et EKRE on saanud kaks kingitust. "Üks on see, et nad kukkusid opositsiooni. See võimaldas neil püüda väga erinevate ühiskonnagruppide hääli. Teine kingitus on seoses elektri hinna tõusu ja rohepöördega. Elu on neile järjest pakkunud soodsaid teemasid," sõnas Saarts.

"Võibki öelda, et kõigile, kellele ei istu praegu ametisolev Kaja Kallase valitsus, on EKRE-st kujunenud esimene ja loogiline valik," lisas Saarts.

Saarts märkis, et EKRE toetuse kasv on olnud järkjärguline. "Kindlasti on nad ka ise kasvatanud oma populaarsust, aga Reformierakonna vead on võib-olla isegi olulisemad."

"Hoolimata sellest, et meil on tegelikult majandusel väga hästi läinud ja väga kurta ei tasuks, siis need sõnumid, mis on tulnud Kaja Kallase valitsuselt, ei ole olnud kõige positiivsemad. Märksõnad on olnud kärped, koroonakriisi ja vaktsineerimisega suhteliselt keskmiselt hakkama saamine jne," lausus Saarts.

Ta lisas, et Reformierakonnal ei ole olnud tegelikult sellele valijagrupile, kes ei ole nende kindel toetaja, anda mingit positiivset ja selget sõnumit, mis oleks ka kõlama jäänud.

"Kui Reformierakond ja Keskerakond teevad üle ootuste parema tulemuse, siis ma usun, et valija paneb seda tähele ja mõlemate reitingud ka paranevad," ütles ta.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimase küsitluse andmetel kaotas pikka aega populaarseima partei staatust nautinud Reformierakond esikoha Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE).

Viimaste tulemuste põhjal toetab EKRE-t 24,6 protsenti, Reformierakonda 24,2 protsenti ja Keskerakonda 19,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.