"Mulle absoluutselt ei meeldi sõna rohepööre. Sellist asja ei ole olemas. Ei ole niimoodi, et me pöörame kõik teise lehekülje ja me olemegi kõik pururohelised. Ja energeetikas need protsessid ammugi ei toimu niimoodi. On olemas protsess, pööret kui sellist, et midagi muutub äkki, ei ole," ütles Aas.

Aas rääkis, et ei saa ka öelda, et tänastes kõrgete elektri hindade taga on otseselt rohepööre. "Kui meil oleks rohkem tuulikuid, siis ka meie elektri hind oleks mõnevõrra madalam," sõnas Aas.

Olev-Andres Tinn märkis, et eelnevalt on tehtud väga palju vigu. "Meil oleks võinud olla rohkem tuulikuid. Väga suur probleem on ka pidevad vaidlused kaitseväega radarite ja tuuleparkide küsimuses," sõnas Tinn.

Aasa sõnul on need probleemid tänaseks lahendatud.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis, kuidas lahendaks Tinn kohalike elanike vastuseisu tuuleparkide ehitamisele. Tinn märkis, et süüdi on ettevõtjate vale lähenemine kohalike elanike juurde minnes.

"Rahvusvahelised ettevõtjad on lihtsalt kohale lennanud ja öelnud, et nad tahavad sinna midagi rajada. Kui me vaatame Hollandi näidet, siis seal oli ka rahvas alguses vastu. Aga kui loodi ühistud ja kohalikud said osaluse tuuleparkides, siis nüüd nad vaatavad tuuleparkidele, kui rahamasinatele," lausus Tinn.

"Kui nad praegu vaatavad tuulikut kui visuaalset reostust, siis kui neil endal oleks osalus ja kui nad saaksid aru, et iga kord kui tuulik teeb ühe pöörde ja siis neile kontole laekub raha, siis see mõtlemine Hollandis muutus," lisas ta.

Aas märkis, et seetõttu ongi väljatöötamisel kohaliku kasu seadus, mis annaks võimaluse nii kohalikul kogukonnal, kohalikul omavalitsusel tuulepargist kasu saada.

Rääkides kõrgest elektri hinnast ütles Aas, et tänane olukord tekitab paljudes inimestes trotsi selle protsessi vastu.

Tinn märkis, et me teame juba 15 aastat, et ees on üleminek taastuvenergiale, samas ei ole häid tulemusi ette näidata.

Tinn juhtis tähelepanu ka Auvere elektrijaama ehitusele. "Eesti Energia juhatus oli vastu, nõukogu oli vastu ja Juhan Partsi poliitilise otsusega otsustati ehitada elektrijaam. Ebaefektiivsed jaamad Narvas on olemas ja üks natukene vähem ebaefektiivne jaam oli valeotsus. Kui selle asemel oleks ehitatud normaalsed tuulepargid..."

"Teiseks me saime praaktehase. Suur prantsuse firma, mis seda meile ehitas, ehitas tegelikult praagi. Seal olid suured probleemid selle käiku laskmisega ja metall ei pidanud kuumusele vastu. Ja nüüd kui me kütame puiduga, siis tuleb sinna teatud hulk ka kive sisse loopida. Selleks, et see tehnoloogia töötaks, peab ka teatud kogus kive läbi käima. Ebamõistlik on ju ahju loopida kive juurde. Teine probleem, mis seal on, on see, et see toodab elektrit. Maksimaalne efektiivsusnäitaja saab seal olla 40 protsenti," rääkis Tinn.

"Auvere Auvereks. Juhitavat energiatootmist meil täna vaja on," ütles selle peale Aas.

"Tänu jumalale, et meil on olemas täna need võimalused elektrit toota. Eesti Energia defitsiit üksikuna ei olegi nii suur. Me peame aru saama, et me oleme üks süsteem Läti ja Leeduga, kus probleem on märgatavalt suurem kui meil. Kui Lätis ja Leedus on defitsiit, siis on ka meil defitsiit," rääkis Aas.

"Täna on need juhitavad jaamad meid aidanud. Tänane olukord näitab ka seda, et meil võib olla hästi palju tuuleparke, aga kui tuult ei ole, siis ei ole ka elektrit," lisas Aas.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Aasalt, miks uue põlevkiviõlitehase ehitamiseks on riigieelarves ette nähtud Eesti Energia aktsiakapitali laiendamiseks 114 miljonit eurot. "Ma küsin sellesama küsimuse, mille Kaja Kallas on küsinud: miks peab maksumaksja selles osalema? Miks ei lähe Eesti Energia ja ei küsi seda raha pankadelt?"

"Sellepärast, et see projekt on ka Eesti riigile oluline," vastas Aas.

"Rahvusvahelise energiaorganisatsiooni uurimus näitas, et fossiilse kütuse turg on vähemalt aastani 2040. Kui me räägime põlevkiviõlist, siis see on ka keemiatööstuse tooraine. Seda ei tule üldse vaadata nii, et see kõik läheb kuskile laevakütuseks. Tal on ka muid kasutusotstarbeid ja nende hulk tõuseb sedavõrd, kuidas ammenduvad vanad naftaväljad, uute kasutusele võtt on aina kallim. Ja see tähendab seda, et põlevkiviõli väärtus on ajas kasvav. Keemiatööstus ei kao mitte kuskile. Isegi kui me mingil hetkel jõuame sinnamaani, et transport liigub mittefossiilsetel kütustel, siis keemiatööstus jääb igal juhul alles ja vajab toorainet," lausus Aas.

Tinn, kes on jaamadele vastu, ütles, et tõenäosus, et see projekt läheb luhta, on väga suur ning tõenäosus, et sealt tulevad kahjumid, on väga suur. "Seetõttu ma arvan, et see on väga vale otsus," sõnas ta.

Aas tõi näite 2019. aastast. "Kui oli küsimuse all see, kas Narva jaamad peaksid jätkama või mitte, siis oli väga palju neid, et paneme need kohe kinni. Mis me täna näeme? Neli katelt, kõik panevad täie rauaga ja kõik on turul," ütles Aas.

"Kunagi Hardo Aasmäe ütles ka, et põlevkivienergeetika on sõjaolukorra energeetika," oponeeris Tinn.

"Kui on tõesti kriis ja me vajame, siis peab olema võimalik seda käivitada. Ta on meie strateegiline varu, aga teda on ebamõistlik kasutada tava majandusolukorras," lisas Tinn.

Tinni sõnul on põlevkivienergeetikal ka tagajärjed õhu kvaliteedile ja seeläbi inimeste tervisele.