Kaitseministeeriumi valitsemisala programmi "Luure ja eelhoiatus" 2022. aasta kulud kokku on 50,893 miljonit eurot. 2021. aasta sama programmi kulud on 57,664 miljonit eurot ehk 6,771 miljonit eurot rohkem, mis näitab, et järgmise aasta luure-eelarve väheneb 12 protsenti.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja rõhutas siiski, et välisluure tegevuseks mõeldud eelarve maht jääb samaks. "Luure- ja eelhoiatus on olulised ja tähtis on märkida, et valdkonna baaseelarve ei vähene," ütles Roland Murof neljapäeval ERR-ile.

Luure-eelarve kasvas tänavu hüppeliselt ning järgmisel aastal langeb samasse suurusjärku, mis oli varem. Nii oli 2020. aasta "Luure ja eelhoiatuse" programmi eelarve 53,407 miljonit eurot.

Eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegia (RES) kohaselt oleks 2022. aastal "Luure ja eelhoiatuse" programmi eelarve pidanud olema 52,9 miljonit, 2023. aastal 56,6 miljonit ja 2024. aastal 56,9 miljonit eurot. Tänavuses RES-is ei ole sama programmi kohta andmeid esitatud.

Mullu märtsis sõlmisid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Nordecon ehituslepingu välisluureameti büroohoone laiendamiseks Tallinnas Rahumäel. Ehitustööde maksumus on ligi 4,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd pidid kestma 18 kuud.

Eelarve seletuskirja kohaselt on "Luure ja eelhoiatuse" programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused juurdepääsupiiranguga, mis tähendab, et neid ei avalikustata.

Välisluureamet kuulub kaitseministeeriumi valitsemisalasse nagu ka sõjaväeluure.

Välisluureamet on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev julgeolekuasutus, mis kogub, analüüsib ja edastab luureinfot, et Eesti oleks väliste julgeolekuohtude eest kaitstud.