2020. aastal ostis Hiina Austraaliast 35 miljonit tonni kivisütt. 2018. ja 2019. aastal oli see number isegi 50 miljonit. Pärast 2020. aasta novembrit lõpetas Hiina Austraaliast pärit kivisöe kasutamise, vahendas Financial Times.

Pekingit vihastas Austraalia kriitika inimõiguste olukorra kohta Hiinas. Samuti on mõlemal riigil erimeelsused Lõuna-Hiina mere militariseerimises. Austraalia valitsus süüdistab Hiinat ka küberrünnakute korraldamises.

Elektripuudus pidurdab Hiina majanduskasvu. Investeerimispank Goldman Sachs kärpis eelmisel nädalal Hiina 2021. aasta kasvuprognoosi 8,2 protsendilt 7,8 protsendile.

"Austraalia kivisöe lastiga alused, mis ootasid väljaspool Hiina sadamaid, on nüüd kaide äärde paigutatud. Kivisüsi on alustelt maha tõstetud. Kokku laaditi maha 450 000 tonni kivisütt," ütles vahendusfirma Braemar ACM analüütik Nick Ristic. 

Ristici väiteid kinnitas ka energiauuringute firma Kpler. 

Hulk Hiina tehaseid töötab täisvõimsusel ainult kaks korda nädalas. Hiina tootmise probleemid ähvardavad ülemaailmset tarneahelat. Viimasel kuu jooksul on söe hind tõusnud Hiinas 75 protsenti.  

Hiina proovib leida Austraalia söele ka alternatiivseid kanaleid. Rohkem ostetakse sütt Indoneesiast, Venemaalt ja Mongooliast. Oktoobris hakati sütt ostma ka Kasahstanist. Hiina proovib suurendada ka kodumaist söekaevandamist. 

Kompartei saadab samas vastuolulisi poliitilisi signaale. Võimud tahavad riigis vähendada fossiilsetel kütustel põhinevat  energiatarbimist. Eelmisel aastal lubas president Xi Jinping, et Hiina saavutab süsinikuneutraalsuse 2060. aastaks.