Eriolukord tähendab, et tervishoiuasutustel on rohkem tegutsemisruumi otsustamaks, kuidas kasutada oma ressursse, et tagada tervishoiuteenused nii koroonahaigetele kui ka teistele patsientidele.

Pavluts ütles Läti rahvusringhäälingule LSM, et jagab arstide ja ekspertide muret haiglate ülerahvastatuse pärast. Praegu ravitakse Läti haiglates kokku enam kui 650 koroonapatsienti, kuid järgmise kahe nädala jooksul kasvab nende arv prognooside kohaselt üle 1000.

"See, mis meist lähinädalatel saab, on hirmutav. Kui intensiivravis lõppevad ressursid, ei saa lühikeses perspektiivis midagi muuta. Anestesiolooge on just nii palju, kui neid parasjagu on, õdesid niisamuti. Me võime tuua lisaseadmeid, kuid me ei saa suurendada inimeste hulka, kes nendega töötaksid," ütles Pavluts.

Ta märkis, et praegu ei ole puudust kiirabiautodest, häda on selles, et need seisavad järjekorras haiglate vastuvõtus ega saa õigel ajal võtta vastu väljakutseid teistele hädaolukordadele. ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond ütles, et kiirabi hakkab teenindama vaid eluohtlikus seisus patsiente ning teised peavad otsima ise muu võimaluse, kuidas erakorralise meditsiini osakonda saabuda.

Küsimusele, miks valitsus piirangutega viivitab, ütles Pavluts, et valitsus lähtus COVID-19 leviku pidurdamise strateegiast. See hõlmas ka nn valgusfoori põhimõtet, mis seab teatud haigestumustasemete saavutamisele piirangud. Kuid sügisel hakkas nakatumine kiiresti kasvama ja valitsus tühistas selle mudeli.

Nüüd on ministri kinnitusel olemas valitsusel uus tegevusplaan, kuidas nakatumise kasvu piirama hakata.

"Arutasime mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi, sealhulgas võimalust paluda rahvusvahelist abi," sõnas Pavluts. Ta lisas, et kuna naaberriigid Leedu ja Eesti ei saa Lätit aidata, sest olukord on ka neis riikides tõsine, võidakse pöörduda näiteks Rootsi või Saksamaa poole. Seni veel Läti seda teinud pole.

Läti erakorralise meditsiini juht Liene Cipule kutsus juba kolmapäeval üles kuulutama tervishoius välja eriolukorda, sest haiglad on koroonahaigeid täis.