Eesti tahab koos globaalse tulumaksumiinimumiga ka digimaksu reeglit
Eesti valitsus otsustas liituda OECD juhitava rahvusvahelise maksureformiga, arvestades, et üheskoos rakenduvad nii ettevõtte tulumaksumiinimum kui ka kavandatud digimaks suurkorporatsioonidele. Siiani oli Eesti maksureformi vastu, kuna ei soovinud loobuda siinsest reinvesteeritud kasumi mittemaksustamise põhimõttest. Rahandusminister loodab selles küsimuses Eestile erandit.
Eelmise rahandusministri Martin Helme (EKRE) jaoks tuli valitsuse neljapäevane meelemuutus üllatusena.
"Nii palju kui mul on aimu sellest taustast, et on kokkulepe, et kui anname avalikult teada, et oleme nõus süsteemiga liituma, siis ollakse nõus pärast läbirääkima ja võib-olla tulema meile vastu ka mingite meie erandite rakendamisel, aga minu jaoks on kummaline, kui me kõigepealt teatame, et me oleme nõus ja siis alles hakkame läbirääkima," kommenteeris Helme "Aktuaalsele kaamerale".
Praegune rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) kinnitas, et mitmed Eesti jaoks olulised kokkulepped on juba saavutatud.
"Kõige olulisem oli see, et me saime kindluse, et Eesti kohalikke ettevõtteid see poliitiline avaldus puudutama ei hakka ja need maksumuudatused jätavad nende jaoks kehtima praeguse süsteemi," ütles minister.
Suurkorporatsioonide alla loetakse ettevõtted, mille aastane müügitulu ületab 750 miljonit eurot. Eestis on selliseid üksikuid, kuid kaubandus-tööstuskoja juhi Mail Paltsi sõnul puudutab reform majandust laiemalt.
"Eestis selliseid ettevõtteid, kelle müügitulu ületab 750 miljonit aastas, pole palju, võime ühe käe sõrmedel üles lugeda. Aga see mõjutab ka rahvusvahelisi ettevõtteid, kelle emaettevõte on kuskil mujal ja tütar Eestis ja korporatsiooni käive on üle 750 miljoni. Neid me hindame umbes 200-300 vahele," rääkis Palts.
"Ka seal on läbirääkimiste käigus saavutatud erand, et suurkorporatsioonide tütarettevõtted, mis Eestis tegutsevad ja mille käive on väiksem kui kümme miljonit eurot ja kasum alla miljoni euro aastas, ka nende puhul uued reeglid kehtima ei hakka," rääkis Pentus-Rosimannus.
OECD avaldus on poliitiline dokument. Konkreetsed õiguslikud kokkulepped pannakse paika hiljem Euroopa Liidu direktiiviga, mis nõuab vastuvõtmiseks kõigi liikmete nõusolekut. Eesti jaoks on oluline, et koos tulumaksumiinimumiga võetaks vastu ka digimaksu reegel, mis kohustab digikorporatsioone maksma osa maksu seal, kus tulu teenitakse.
"Meie jaoks on oluline, et ei jõustataks ainult miinimummaksu, vaid need kaks asja oleks omavahel seotud. Digimaks on igal juhul eelduseks, et me saaksime edasi minna muu miinimummaksu reformiga," ütles Pentus-Rosimannus.
Toimetaja: Merili Nael