"Olukorrast riigis": poliitikud kardavad otsustada

Foto: Siiri Lubasoo/ERR

Koroonakriisi jätkuv halvenemine ning kõrged energiahinnad annavad tunnistust sellest, et poliitikud ei julge teha ebapopulaarseid, aga vajalikke otsuseid, leidsid ajakirjanikud Hindrek Riikoja ja Indrek Lepik Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".

Riikoja tõi välja, et nakatumise numbrid lähevad Eestis üles, aga vaktsineerimine edeneb väga aeglaselt ning turimsiettevõtjad tunnistavad juba, et välismaalased ei julge Eestisse tulla siinse koroonaolukorra tõttu. "Tahaks öelda, et liigume vältimatult katastroofi suunas," leidis Riikoja.

Lepiku hinnangul ei julge ei peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ega tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) olukorras, kus EKRE toetus tõuseb ning Reformierakonna ja Keskerakonna langeb, praegu mingeid piiranguid kehtestada, ehkki ilmselt pärast kohalikke valimisi seda tehakse. Tema sõnul on sotsiaalministeerium tahtnud piirangute kehtestamist juba mõnda aega, kuna ilma piiranguteta haigestumine alla ei tule.

Riikoja tunnistas, et teda paneb muretsema jutt uutest piirangutest, aga mitte sammudest, kuidas vaktsineerimist kiirendada. "Ei saa ju lõpmatuseni kesta, et ilmselge vähemus dikteerib enamusele elukorraldust ette. Ka teiste riikide kogemus näitab, et mida kõrgem on vaktsineerituse määr, seda madalam haigestunute hulk. See ei saa kaua niimoodi kesta, miks peab enamus, kes enda tervise eest hoolitseb ja muretseb mitte ainult enda, vaid terve ühiskonna eest, kannatama selle vähemuse pärast [kes ennast vaktsineerida ei soovi]," rääkis Riikoja.

Lepik tõi esile, et valitsus on piirangute kehtestamise lükanud riigiasutuste või eraettevõtete kaela, kuna pole seda ise valmis tegema, kartes, et see on ebapopulaarne. Seetõttu ongi tegelikult mõned riigiasutused vaikimisi piirangukohustuse juba sisse seadnud.

"On väga alatu jätta riigiasutused, näiteks kaitsevägi või politsei-ja piirivalveamet, [mis sisuliselt pidid vaktsineerimise kohustuslikuks tegema] neid otsuseid tegema ja nende juhid vastakuti kriitikaga, kuna valitsus ei ole julgenud seda otsustada," leidis Riikoja.

Lepiku hinnangul kordub Eestis koroonaviirusega sarnane olukord nagu eelmisel sügisel ning see on tema sõnul kurb.

"Küsimus on, kas valitsusel on riigimehelikkust või ei ole. Asjad jäetakse tegemata, kuna valitsusele tundub, et see suurendab EKRE populaarsust," rääkis Riikoja. "Vaja on otsuseid, aga julgust ei ole," lisas ta.

"Ei ole jah ja võime ainult loota, et see tekib pärast järgmist pühapäeva, kuna siis on järgmiste valimisteni jälle jupp aega," märkis Lepik.

Teistsugune poliitika oleks energiahindade tõusu ohjeldanud

Samuti leidsid Lepik ja Riikoja, et ka praegu rekordkõrgusele tõusnud elektri- ja gaasihinna mõju ei oleks Eestis olnud nii ränk, kui poliitikud oleks juba aastaid tagasi asunud jõulisemalt tegelema taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga.

Lepiku hinnangul on praegu ühele ajale sattunud halbade asjaolud kokkulangemine, mis tõi kaasa järsu hinnatõusu ning lünklik plaan üleminekuks rohelisemale energiatootmisele. "Meil on kergelt vildakas plaan, mis on nüüd uppi löödud," rääkis ta.

Riikoja sõnul tuleks probleemi vaadelda kahest aspektist. Lühiajaliselt tuleks tegelda erinevate energiakandjate väga kiiret hinnatõusu leevendamisega, milleks on tehtud ettepanekuid alandada aktsiise, doteerida või maksta inimestele toetusi. Pikaajaliselt tuleks aga vaadata, mida teha selleks, et taastuvaid energiaallikaid rohkem oleks.

"Paraku pole ükski erakond – kes kõik on olnud ka valitsuses - teinud piisavalt, et meil oleks rohkem taastuvenergia allikaid. Mida te olete teinud selleks, et meil oleks rohkem mere- või maismaa tuuleparke, päikesepaneele?" küsis Riikoja. "Kogu aeg on olnud lihtsam alluda mõnede inimeste kriitikale, ebariigimehelikult mitte tegelda asjaga, kuigi juba kaua on ennustatud, et selline hinnatõus tuleb," rääkis ta.

Riikoja arvates ei saa poliitikud aru, mida selline hinnatõus inimestele tähendab. "Küsimus ei ole ainult neis, kes on oma maja kütnud elektriga ja kui siiani oled selleks kulutanud 200-300 eurot, siis nüüd võib su arve tõusta tuhandeni, vaid ka väga paljud inimesed, kes elavad korteris ja kelle elektriarve tõuseb mõnikümmend eurot, võivad sattuda probleemi ette," rääkis ta. "Mul on tunne, et poliitikud ei saa aru."

Lepiku sõnul ei saanud energiahindade tõus kellelegi üllatusena tulla, kuna oli ju teada, et meil on energiamajanduses üleminekuprobleem. "Lihtsalt iga erakond üksikuna sellega tegeldes satuks teiste rünnaku alla, kes ütlevad, et oled inimvaenulik ja tahad kõrgemaid hindu ja siis keegi ei teegi midagi. Aga kui otsustada kollektiivselt, siis laias laastus saab selle probleemiga tegelda," rääkis ta.. "Aga see paigutub samasse mustrisse, millest oleme rääkinud – ei ole strateegilist mõtlemist," konstateeris Lepik.

Lisaks oli saates juttu ka esmaspäeval presidendiametist lahkuva Kersti Kaljulaidi pärandist, kohalikest valimistest ja eriti Tallinna võimalikust tulevikust.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: