Ajakirjanikud võtsid vaatluse alla perioodi alates 2018. aasta maist, kui Sildam saatega liitus ning selle perioodi sisse jäid 2019. aasta riigikogu valimised. Tegemist on ajavahemikuga, mille jooksul kõik täna Eesti poliitikas tooni andvad rõhuasetused ja isikud on "lavale sisenenud, kasvanud või kahenenud ja oma kohad sisse võtnud", tõdes Samost.

Sildam meenutas, et 2018. aastal oli võimul Keskerakonna esimehe Jüri Ratase juhitud valitsus koos sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga ning riigikogus oli Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) seitse kohta ning kaheksa saadikut oli praeguseks tegevuse lõpetanud Vabaerakonnal.

EKRE muutuse taga on lootus valitsusse pääseda

Samosti hinnangul on EKRE olnud viimaste valimistsüklite üks kõige märgilisemaid erakondi ja mitme trendi esindaja. Tema sõnul ei olnud 2019. aasta valimistel 19 kohta saanud EKRE ka ise valmis, et pääseb valitsusse, mida näitas ka nende valimisprogramm.

Sildam märkis, et 2021. aastaks ning lähenevate kohalike valimiste eel on EKRE silmnähtavalt muutunud "oluliselt rahulikumaks".

Samost viitas ka sellele, et eelmise aasta sügisel vahetus EKRE esimees, kui Mart Helme asemel valiti erakonna juhiks tema poeg Martin Helme. Kui Mart Helme keskendus tugevate ja vastuoluliste sõnumite väljaütlemisele, siis EKRE mõistis, et sellisel viisil saab väga vähe ära teha, leidis Samost. "Praegune EKRE tundub lisaks valimistulemuse tegemisele ja oma valijate huvide esindamisele olema keskendunud kahele asjale. Esiteks, mulle tundub, et nad on keskendunud oma valijaskonna olulisele laiendamisele, mis erakondade toetusnumbreid vaadates tundub ka igati toimuvat. Ja teiseks on nad keskendunud sellele, et kui neil uuesti peaks avanema võimalus valitsusse asuda, siis nad oleksid võimelised oma poliitilisi eesmärke praktilises maailmas ka täitma," rääkis Samost.

Sildam tõi välja juba EKRE kahe valimisloosungi erinevuse. Kui eelmisetl riigikogu valimistel oli see "Anname tuld!", siis nüüd on see "Me armastame Eestit!"

Samost leidis, et kui valitsuses ei olnud EKRE "mitte kõige soosivamal positsioonil isikuvabaduste suhtes" siis nüüd võitleb Martin Helme juhitud EKRE suurema autonoomia ja isikuvabaduste eest. "Selle läbi on tõenäoliselt tulnud ka suur osa valijaskonna laiendusest," märkis ta.

Sildami hinnangul annab EKRE endale aru, et tal on võimalus pärast 2023. aasta riigikogu valimisi taas valitsusse pääseda.

Reformierakond kui riigiametnike peegeldus

Samost leidis, et Reformierakond oli raskes punktis juba pärast eelmisi (2016. aasta) presidendivalimisi, kui erakonnas tekkinud kriis viis mitmekordse esimeeste vahetuseni ja tõi lõpuks erakonna etteotsa tänase peaministri Kaja Kallase.

"Minu meelest on Reformierakond muutunud järjest rohkem eliidi- või Tallinna-erakonnast. Tihti mulle tundub, et kui kuulen mõnda reformierakondlast rääkimas, siis ei ole raske ette kujutada, et tema suu läbi räägib mõni kõrge riigiametnik, kes on osavalt need mõtted ja laused selle poliitiku pähe pannud. Selle vastandiks ongi just EKRE, mis mitte kunagi neid sõnu, fraase ja mõtteid ei kasuta, ilmselt teadlikult," rääkis Samost. Erakond on jätkuvalt oluliselt enam Eesti riigiaparaadi koostisosa kui ükski teine erakond nende kõrval, lisas ta.

Sildam tõi esile, et tema arvates oli 2016. aasta sügisel opositsiooni langenud Reformierakond veel ka 2021. aasta jaanuaris, kui Jüri Ratas peaministri kohalt tagasi astus ning Kallasel avanes võimalus peaministriks saada, leppinud sellega, et jääb opositsiooni kuni 2023. aasta märtsis peetavate riigikogu valimisteni. Valitsusse pääsemine tänavu jaanuaris oli Reformierakonna jaoks samasugune üllatus nagu EKRE-le 2019. aasta märtsis, leidis Sildam.

Mõlema meelest näitas Reformierakonna üllatust ka see, et võimule saades pöördus erakond tagasi oma kunagiste, dogmaatiliste seisukohtade juurde riigieelarvest ja kärpimisest.

Keskerakonnal on probleem oma toetusbaasiga

Samost rääkis, et peab Keskerakonna, mis on küll jätkuvalt valitsuses, väljavaateid üha "kahvatumaks ja kahtlasemaks". Keskerakonna saatuse suhtes on kindlasti olulised 17. oktoobri kohalikud valimised, lisas ta.

"Aga isegi siis, kui Keskerakonnal õnnestub teha enam-vähem rahuldav tulemus, jääb üles küsimus, kes on seal valijatele usutavad liidrid, kes suudaksid haarata laiabaasilise rahvapartei kogu toetajaskonda alates Narva pensionäridest ja lõpetades näiteks Saaremaa või Viljandi maakooli õpetajatega, mis on kunagi olnud erakonnale jõukohane," rääkis ta.

Sildam meenutas, et kui Keskerakond kõike seda suutis, oli ta opositsioonis, kui ta ühendas kõiki neid valijarühmi, kellel oli raske ja kes leidsid, et riik ei hooli neist. Nüüd, kui nad valitsuses on, nad aga sama retoorikat enam kasutada ei saa, tõdes Sildam.

Saates teises osas rääkisid Samost ja Sildam esmaspäeval algavatest ja järgmisel pühapäeval kulmineeruvatest kohalike omavalitsuste valimistest.