Turismisektor soovib palgatoetust, valitsus veel kahtleb vajalikkuses
Eesti turismisektor on taas raskes seisus, kuna Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus kandis Eesti kõrge viiruseohu tõttu reisimiseks mittesoovitavate riikide hulka. Hotellide ja restoranide liit ning turismifirmade liit soovivad, et riik maksaks seetõttu valdkonna ettevõtetele töötajate palgatoetust. Valitsuse arvates pole probleemid nii tõsised
Hotelliketi Hestia juht Kaisa Mailend ütles, et tänavu hakkas turismisektoris koroonast tingitud raskem aeg läbi saama. Võrreldes eelmise aasta madalseisuga jõudis hotellide täituvus juulist-septembrini 60–70 protsendini.
"On paremad numbrid kui eelmisel aastal samal perioodil, loomulikult ei ole need võrreldavad 2019. aastaga, aga ohu märk on väga tuntavalt õhus just seetõttu, et meil on nakkusnumbrid, haiglakohtade arv on kriitiliselt tõusnud. See on täna tunda ka meie broneeringute mahus ja annuleerimiste hulgas," rääkis Mailend.
Kuigi Euroopa vastav keskus kõigest soovitab karmistada Eestisse reisimise meetmeid, on turistide arv juba vähenenud.
"Hirm oma töö pärast ja oma tööandja pärast on tegelikult väga suur, nii et töötukassa meede, kui otsustatakse ikkagi mingisugused karmimad piirangud kehtestada, on igal juhul väga oodatud. Vastasel juhul me teist madalperioodi, või tegelikult kolmandat, vastu ei peaks," lausus Mailend.
Augustis ja septembris hakkas kosuma välisturism, seetõttu tuli Eesti sattumine nii-öelda punaste riikide hulka meile kõige halvemal ajal, ütles hotellide ja restoranide liidu juht Killu Maidla. Turismisektor on aga sattunud raskusesse Eesti riigi suutmatuse tõttu viiruse levikut piirata, leidis ta.
"Ma arvan, et on õige aeg, kui riik võtab ka vastutuse oma tegemata jäetud töö eest. Töötukassa toetus esiteks, et me ei peaks inimesi koondama, et me saaksime neid alles hoida, et nad oleks meil uuesti võtta, kui me muutume jälle kas oranžiks või roheliseks riigiks ja turistid tulevad tagasi," lausus Maidla.
Ettevõtlusministri Andres Suti sõnul vajab palgatoetuse vajalikkus läbirääkimist. Kuid üldiselt näitavad restoranide käibenumbrid, et sektoril väga halvasti ei lähe, ütles Sutt.
"Langus (pole võrreldes) 2019. aastaga mitte väga suur, võib-olla jääb isegi viie protsendi juurde, aga see on keskmine. Kindlasti on kohti, kus see on suurem. Ja hotellide puhul me räägime võib-olla viiendikulisest langusest. Jah, see sektor vajab veel endiselt hoogu juurde, kindlasti me sektoriga ka räägime, aga täna meil ühtegi uut plaani täiendavaid piiranguid kehtestada ei ole," lausus Sutt.
Toimetaja: Marko Tooming