Poliitikute hinnangul on ainuke väljapääs kriisist vaktsineerimine

Foto: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Ainus väljapääs kriisist on vaktsineerimine, tõdevad arstid ja poliitikud. Samas näitab kaitsepookimise tempo seiskumise märke ja haiglad piiravad hullemaks valmistudes plaanilist ravi.

Esmaspäeva pärastlõunal oli Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) registratuuris pealtnäha üsna rahulik. Võitlus elude eest toimub paar korrust kõrgemal.

"Haiglate koormus kasvab iga päevaga. 10 päeva tagasi võtsime 20+ haiget päevas, nüüd, viimase seitsme päeva jooksul, võtame vastu 30 haiget iga päev," ütles teadusnõukoja liige ja PERH-i ülemarst Peep Talving.

Kui PERH-is on pühendatud koroonapatsientidele üks intensiivraviosakond, siis Tartu Ülikooli kliinikumis teenindab koroonapatsiente neljast intensiivravi osakonnast kaks. Selleks, et tagada intensiivravi ka teistele, mitte-COVID patsientidele, otsustas kliinikum esmaspäevast piirata plaanilist ravi.

"Mis tähendab seda, et plaanilised haiged, kes vajavad peale operatsiooni intensiivravi, neid kohti jääb vähemaks. Meie juures kolmandik vähem, Tartu Ülikooli kliinikumis juba 50 protsenti vähem," lausus Talving.

Kuigi arstid ja poliitikud kordavad nädalast nädalasse, et ainus väljapääs kriisist on vaktsineerimine, tehakse kaitsesüste aina vähem. Ja seda olukorras, kus on vaktsineerimiskuur lõpetatud vaid 54 protsendil Eesti  elanikest.

"Eelmisel nädalal oli Eestis vaktsineerimistempo kõige aeglasem alates veebruarikuust, praktiliselt on vaktsineerimisprotsess peatunud," nentis sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski.

Confido vaktsineerimiskeskuses võiks vaktsineerida 1000 inimest päevas. Aga eestlaste huvi kaitsepookimise vastu on leige, nii käib seal keskmiselt 100 inimest päevas. 

"Me ei saa lihtsalt leppida sellega, et näete, mõned ei taha vaktsineerida ja siis käed rüpes ootame, äkki kunagi laheneb iseenesest. Nagu professor Merits ütles, see laheneb iseenesest 2500 surmaga. Niimoodi võib see alternatiivina laheneda, meil ei ole muud valikut, me peame ümber korraldama selle, kuidas me vaktsineerimisprotsessi teostame," lausus Ossinovski.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul ei ole vaja vaktsineerimises kannapööret. Tuleb teha kõike, mida seni, aga intensiivsemalt.

"Tööd tuleb teha nende osas, kes pole ei vaktsineerinud ega haigust läbi põdenud, et vaktsiin jõuaks nendeni enne, kui see raske haigus. Kõige paremini saame läheneda läbi positiivsete sõnumite, läbi perearstide töö, läbi helistamiste, sõnumite saatmise," lausus Kiik.

Ossinovski hinnangul toob nakkuse kiire levik peagi ka uued piirangud.

"Peame ausalt ühiskonnas läbi rääkima, millised on valitsuse kaalutavad piirangud, mis niikuinii tulevad. Sest ei ole aus, nagu on varem juhtunud, et ühel neljapäeva öösel tuleb pressiteade, kus pooled majandussektorid pannakse kinni. Nii see asi ei käi," märkis Ossinovski.

Ossinovski sõnul ei taha keegi kohalike valimiste eel tulla välja ebapopulaarsete sõnumitega.

"Ma ei tea isegi, kas piirangud populaarne või ebapopulaarne sõnum. Ma lähtun sellest, millised sammud ja tegevused vaktsineerimist soodustavad ja mis võivad olla kontraproduktiivsed. /.../ Mina ei toeta piiranguid, ma toetan tänaseid reegleid, toetan toetusmeetmeid vaktsineerimise hõlmatuse tõstmiseks," ütles Kiik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: