Ratas ütles sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et madalam käibemaks on järgmine käik, mida võib lähiajal vaja minna, et toasooja, gaasi ja elektri hinnaralli mõjusid leevendada.

"Saame seda kasutada vaid siis, kui juba praegu käiku valmis paneme," lisas ta.

Ratas selgitas, et energiahindade tõus mõjutab kõikide inimeste, perede ja ettevõtete toimetulekut ning kui paar aastat tagasi oli 6,2 protsendil inimestest raskusi kodu piisavalt soojana hoidmisega ülejõu käivate kulude tõttu, siis ilmselt on koroonakriis neid inimesi juurde toonud. Ta lisas, et kiiresti kasvanud arved võivad aga raskusi tuua ka neile, kes siiani hästi toime tulnud.

"Energiahindade tõusust kiirenenud kaupade ja teenuste hindade kasv mõjutab omakorda kõiki tarbijaid," märkis ta.

Ratase sõnul saab valitsus energiahinnad alla tuua, kui vähendab riiklikult määratud komponente.

"Oleme otsustanud peatada aktsiiside tõusu ja langetada võrgutasu. Samas pole veel piisavalt arutanud energiahindadele rakendatavatele maksude vähendamist. Näiteks eelmisel aastal moodustasid meie kodutarbijate elektrienergia lõpphinnast maksud veidi alla 30 protsendi. Seega võib läbi maksude inimeste kulusid veelgi alla tuua," selgitas ta.

Tema sõnul on maksude vähendamata jätmine ebaõiglane. "Võrgutasu vähendamine 50 protsendi võrra alandas oktoobris elektrienergia hinnataset septembriga võrreldes. Kuid ka koos selle meetmega oli elekter eelmise aasta oktoobri tasemest 41,4 protsenti kallim. See tähendab ju seda, et ka käibemaksu laekumine elektri müügist oli aastatagusest samapalju suurem. Kuna maksumäära muutmine võib võtta kuu-paar aega, siis seda tuleb juba praegu läbi mõelda – kui palju, kellele, kui kauaks," kirjutas Ratas.

Ratase sõnul on enam kui pooled Euroopa Liidu liikmesriigid juba reageerinud või reageerimas erinevate meetmetega ning valdavalt on tegemist tähtajaliste meetmetega, mis puudutavad maksude langetamist, toimetulekutoetusi ja subsiidiume.

Ratas märkis, et energiahindade tõusu lõppemist pole veel loota. "Prognooside kohaselt kestab see läbi kogu talve ja võib vaibuda järgmise aasta kevadel. Samas on reaalne risk, et hinnatõus venib pikemaks ja mõjutab ka teisi hindu ning palgakasvu kauem."

Ratase hinnangul tuleks Eestis leida viisid, kuidas energiahindade väga suure kõikumise mõju saaks tasandada nii praegu kui ka tulevikus. Tema hinnangul võiks proovida energiahindade maksudesse automaatsete stabilisaatorite sisseehitamist.

"Näiteks kaaluda, et alates mingist kokkulepitust energiahinna tõusumäärast (Prantsusmaal on selleks neli protsenti) hakkaks meie käibemaksumäär sellele automaatselt langema. Sama, kuid vastupidises suunas, toimuks ka energiahinna tagasilangemisel (siis käibemaksumäär tasapisi tõuseks tavapärasele 20 protsendi tasemele). See on sarnane mehhanism, nagu seni oleme rakendanud saaste- ja kaevandamistasudel," selgitas Ratas.

Keskerakonna fraktsioon kohtub järgmisel nädalal ekspertidega, kellega Ratas kavatseb oma mõtteid arutada.

Keskerakond tuli käibemaksu alandamise ideega välja juba oktoobris. Keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab ütles sel nädalal ERR-ile antud intervjuus, et koalitsioon on kõrgete energiahindade leevenduseks ühe meetmena arutanud energialt käibemaksu langetamist, kuid koalitsioonipartner Reformierakond selle plaaniga nõus ei olnud. Ta ütles, et kui hinnad veelgi tõusevad ja seni otsustatud meetmetest ei piisa, tuleb arutelu juurde tagasi tulla.

Aab selgitas, et kuna käibemaksu alandamine võtab mitu kuud aega, siis esialgu otsustas valitsus võtta kasutusele kiiremad meetmed. "Kõigepealt tuleb seadus läbi menetleda, siis vastavad infotehnoloogialahendused teha, mitte ainult riigil, vaid ka ettevõtjatel. See oleks kindlasti võtnud kaks-kolm kuud aega ja selle pärast me esimeses valikus ei otsustanudki nii. Kas seda edaspidi tuleks teha? Eks see oleneb väga palju sellest, kuidas need hinnad tõusevad ja kas on täiendavaid meetmeid juurde vaja," rääkis Aab.

Reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles neljapäeval ERR-ile, et energiakandjate käibemaksu vähendamine energiahindade tõusu šoki leevendamiseks oleks eelkõige toetus kõige jõukamatele ja vähendaks võimalusi toetada tegelikke abivajajaid.

Juba vastu võetud meetmetest on valitsus otsustanud maksta võrguoperaatoritele oktoobrist märtsini võrgutasu poole võrra vähendamiseks 90 miljonit eurot. Ühtlasi lükati edasi aktsiisitõusud ja vähemkindlustatud perekondadele pakutakse omavalitsuste kaudu arvete kompenseerimist.