Pärast pikka viivitust otsustasid Reformierakond ja Keskerakond pakkuda välja lahenduse, et energia hinnatõusu pidurdada. Paraku on nende pakutud lahendused pigem kosmeetilised ning ei aita piisavalt koduomanikke ja ettevõtjaid.

Valitsuse ettepanek on kompenseerida võrgutasud, kuid see on ette nähtud vaid kuueks kuuks ning lisaks ei ole võrgutasud seotud elektri hinnaga. See tähendab, et kui hinnakasv jätkub, on sääst tarbijale marginaalne. Lisaks on valitsus teada andnud, et gaasi-, kütte- või elektriarvetega hätta jäävad suhtelises vaesuses elavad inimesed saavad teatud hüvitist taotleda sotsiaaltoetusena.

Arvestuste kohaselt peaks prognoositavatest hinnatõusudest tulenevalt riik saama järgmisel aastal käibemaksu ca 412 miljonit eurot ehk ca 150 miljonit eurot kodutarbijatelt täiendavalt rohkem seoses hinnatõusuga. Lisaks võtab valitsus kodutarbijatelt rohkem raha seoses CO2 kvoodituluga vähemalt 40 miljonit eurot.

Valitsuse võrgutasude kompenseerimine annab kodutarbijatele hinnalangust kokku vaid ca 25 miljonit eurot ning eraldi abimeetmena nähakse toetuseks ette maksimaalselt 30 miljonit.

Kokkuvõtteks: arvestades hinnatõusust laekuvaid täiendavaid maksulaekumisi ning CO2 täiendavat müügitulu, kavatseb valitsus hinnatõusust koguda kodutarbijatelt makse sadu miljoneid, toetuseks aga ette näha eeldatavalt vaid kümneid miljoneid. Inimesed suunatakse sotsiaalabi järjekorda, samal ajal kui riigieelarvet ootab suur lisatulu.

Valitsuse otsusele on olemas aga selge alternatiiv. Mina ning Arvi Hamburg, Sven Sester ja Priidu Pärna oleme teinud ettepaneku vähendada elektri, gaasi ja toasooja käibemaksu 20 protsendilt üheksale protsendile. See tähendaks suurt kokkuhoidu nii eratarbijatele kui ka ettevõtjatele ning aitaks energiašoki üle elada.

Energia hinnašoki tulemusel on septembrikuine 6,6-protsendine inflatsioon Eestis Euroopa suurim. Lähikuud kiirendavad seda ilmselgelt veelgi. Praegu on hinnahüpe olnud läbiv kõigi energiakandjate lõikes: elektri puhul 2021. elektribörsi keskmine hind (01.01. – 10.10.2021) on tõusnud eelmise aasta sama perioodiga 2,3 korda (2020. aastal 31,24 EUR/MWh, 2021 69,61 EUR/MWh).

Gaasi hinnahüpe hakkab automaatselt liikuma maagaasil toimiva kaugkütte süsteemis olevate tarbijateni, kelle kulud kasvavad võrreldavalt. Eriti valus hinnatõus on lokaalsel gaasiküttel olevate eramuomanike kanda, kelle arved prognoositavalt kolmekordistuvad.

Hinnašokki võimendab teravalt aga riigi maksupoliitika. Nimelt võetakse järsult tõusvatelt hindadelt 20 protsenti käibemaksu ning lisaks saab riik täiendavat tulu heitkaubanduse süsteemist.

Tarbimismahud on Eestis orienteeruvalt viis teravatt-tundi gaasi, kaheksa teravatt-tundi elektrienergia ja 5,3 teravatt-tundi kaugkütte müüdud kogustelt. Varasemate hindade alusel on kogu kogutud käibemaks nende energialiikide eest ligikaudu 260 miljonit eurot. Kui aga sisendhinnad kahekordistuvad, siis kasvab käibemaks samuti sisendhindade suuruses.

Käibemaksu alandamine 20 protsendilt üheksale protsendile vähendaks aga tarbijate kulusid 11 protsendi võrra. Käibemaksulaekumisi riigieelarvesse on prognoositud hinnašoki eelsete eelduste pealt.

Seega on vähemasti kahekordse hinnatõusu olukorras ettepaneku realiseerimine suures osas kuluneutraalne, jättes tarbijatele raha minimaalselt 220 miljonit eurot. Meie ettepanekule on vähemalt suusõnaliselt toetust avaldanud ka energiavolinik Kadri Simson ning käesoleval nädala avaldas sellele toetust ka Keskerakond.

Energia hinnašokk pole ainult vaeste, vaid kogu Eesti probleem. Inimesi ei tasu suunata vältimatu kulutuste katmiseks sotsiaalabi järjekorda. Seega peab lahendusi probleemile otsima kõigi tarbijate jaoks. Ausam on jätta hinnatõusust tekkiv täiendav käibemaksuraha hinnašoki eest tarbijate taskusse alles. Lisaks aeglustab meie ettepanek reaalselt vähemalt protsendi võrra inflatsiooni.