Tanklates on miinuskraade kannatav pooltalvine diislikütus vahetanud välja suvise, novembris vahetatakse see omakorda arktilise diislikütuse vastu välja, et autod ka käredas pakases seisma ei jääks. See toob aga kaasa taas hinnatõusu.

Circle K tanklaketis tähendab see hinnatõusu kahe-kolme sendi võrra, juhul kui maailmaturuhind senisena püsib.

"See ei ole drastiline, aga suurte koguste juures on see hinnavahe kindlasti ikkagi tuntav," tõdes Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik. "Me tegutseme praegu selle nimel, et meil seda diislikütust oleks piisavalt. Maailmas on lisaks hindadele kasvanud samaaegselt ka nõudlus ja jälgime, et meil ei tekiks mingit defitsiidi olukorda."

Neste tanklaketis kerkis diislikütuse hind juba üleminekudiisli käibele võtmisega oktoobrist.

"Kui me lähme päris arktilise peale, siis lisandub kuskil üks sent veel, nii et vahe on suvisega kuskil kaks senti," ütles Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Hind kerkib novembris

Hinnatõusu on oodata novembrist, just siis jõuab tanklaketti talvine kütus.

"1. detsembriks peame valmis olema talvise diisli olemasoluks tanklates, nii et novembrist me juba alustame," täpsustas Sülluste.

Ka rekordkallil bensiini hinnal ei pruugi veel hinnalage käes olla.

"Täna me näeme paraku ka sisseostuhinnast, et maailmaturuhinnad rühivad ülespoole ja kui see trend jätkub, siis on paratamatu, et ühel hetkel võivad ka meie hindadele lisanduda paar senti veel. Aga millal see juhtub ja kas see juhtub, on täna väga keeruline kommenteerida," ütles Sülluste.

"Kuigi meil 98 mootoribensiini hind on juba ületanud mõnedes tanklates 1,6 euro piiri, siis me loodame, et seal väga suurt hinnatõusu ruumi enam ei ole, äkki nüüd aitab juba. Kõik, mis läheb üles, peab ükskord hakkama ka alla tulema, ja võib-olla see hetk nüüd talvekuudel ka saabub," avaldas Vahtrik lootust.

Soome kaheeurost hinda pelgama ei pea

Põhja-Soomes maksab bensiin juba kaks eurot liitrist. Nii musta stsenaariumit müüjad Eestile siiski ei prognoosi.

"Kui me vaatame, mis on erinevus Eesti ja Soome kütuse vahel, siis meie bensiiniaktsiis on võrreldes Soomega kuskil kolmandiku võrra kallim. Lisaks, kui meil on kümme protsenti taastuvenergia tasu aastasest mahust, siis Soomel on see 20 protsenti. Nii et kui me need kõik kokku paneme, siis see hinnaerinevus meie ja Soome vahel ongi niivõrd suur," selgitas Süllute Soome bensiiniliitri hinna kujunemist.

Ent Läti ja Leedu madalam tase jääb meile samuti kättesaamatuks.

"Meie diislikütuse hind on täna Läti ja Leeduga täpselt samal tasemel või isegi natukene odavam. Selleks, et bensiin sinna jõuaks, tuleks ühtlustada aktsiisimaks," selgitas Vahtrik.

Nafta hind pole ainus mõjutaja

Bensiin maksab Eestis praegu siiski rohkem kui ajal, mil naftabarrel üle saja dollari maksis. Hetkel on kauplemishind pisut üle 80 dollari.

"Sada dollarit barrelist oli kusagil 2014. aastal. Kui me vaatame kaheksa aastat tagasi, kui palju meil on elukallidus tervikuna muutunud, siis sel hetkel on toimunud meil päris mitu aktsiisitõusu, on lisandunud taastuvenergia tasunõuded. Kui me kõik need kulud kokku võtame, siis see hinnavahe on 5-10 senti liitri kohta. Lisaks on veel muutunud logistikakulud ja kogu selle kütuse käitlemise kulud, nii et paratamatult on see hind kõrgem. Kaheksa aasta tagust võrdlust teha on natuke keeruline selles valguses," tõdes Sülluste.

Vahtriku sõnul on samuti praegune olukord kütuseturul hoopis erinev toonasest.

"Täna meil on jõustunud uued mootorikütustele kehtestatud keskkonnanõuded. Biokütuste osakaal ajab seda hinda ühelt poolt kõrgemaks ja teiselt poolt ka meie CO₂ emissioonid. Me ei räägi siin rohepesust, aga sellistest põhivajadustest, mida me keskkonnaaspektidest peame täitma. See on erinevus varasemate aastatega," ütles Vahtrik.