USA presidendi Joe Bideni toetusnumbrid hakkasid kukkuma USA vägede lahkumisega Afganistanist, kuid saavutasid madalseisu hoopis majanduse seisu tõttu, vahendas "Välisilm".

"Kõik tooted tunduvad olevat dollar või kaks dollarit kallimad. See on lihtsalt vaikselt juhtunud ja kõik on väga kallis," märkis California osariigi elanik Kathleen Postal.

"Kõik tunnetavad energia, toidu, põhiteenuste hinnatõusu ja see on valus. Me ei ole harjunud seda nägema ja see on teatud sektorites märkimisväärne," sõnas San Francisco Föderaalreservi juht Mary Daly.

Tema sõnul on hinnatõus loomulikult seotud koroonaviiruse levikuga ja eelkõige majanduse ülikiire avamisega möödunud suvel.

"See on seotud tarneahela pudelikaeladega, häiretega inimeste tööle naasmises kogu maailmas ja USA-s. Meil on väga ärevad tarbijad, kes soovivad kulutada, aga põrkuvad tarnepiirangutega. Nii et loomulikult hinnad tõusevad," selgitas ta.

Ajalugu on näidanud, et ameeriklased unustavad välispoliitilised apsakad üsna kiiresti, samas kui majanduse seis võib muuta valimiste tulemusi. Rahandusministeeriumi hinnangul püsib suur inflatsioon veel mitu kuud. See on muutnud närviliseks kongressi demokraadid, kes üritavad järgmise aasta vahevalimistel mõlema koja nappi enamust säilitada.

"See olukord paneb tarbijaid end kehvasti tundma ja kui tarbijad tunnevad end kehvasti, siis nad elavad end välja selle peal, kes parasjagu riiki juhib. Administratsioon peab sellega arvestama," ütles CBS-i uudiste majandusanalüütik Jill Schlesinger.

Hiljutise CBS-i uudiste küsitluse järgi on 46 protsenti ameeriklastest mures, et president Bideni 4,5 triljoni dollari suurune taristu- ja sotsiaalplaan lükkab inflatsiooni veelgi tagant. See on järjekordne tagasilöök kahele eelnõule, mis on juba niigi mitu kuud demokraatide sisevaidluste tõttu kongressis takerdunud.

"Ma ei usu, et peaksime oma ühiskonna muutma ainult õiguste ühiskonnaks. Ma arvan, et peaksime ka edaspidi olema kaastundlik ja tunnustav ühiskond. Ma arvan, et see on meile kõigile parim, aga kaastunne tähendab hoolitsemist nende eest, kes seda ise teha ei saa," rääkis USA demokraadist senaator Joe Manchin.

Senati mõõdukad demokraadid Joe Manchin ja Kyrsten Sinema on rõhutanud, et Bideni sotsiaalplaani hind on liiga kõrge. Erakonna progressiivsem tiib on aga igasuguste kärbete vastu.

"See on lihtsalt reaalsus, kui erakonnal on kongressi mõlemas kojas napp enamus. Kui demokraatide progressiivse tiiva esindajad leiavad, et neil on mandaat selliseks lisakulutuseks, siis nad peaksid kõigile näitama, et nad suudavad 2022. aasta vahevalimised võita, koguda senatis viis kohta, nii et nad ei peaks Joe Manchini pärast enam muretsema," ütles Yahoo Finance'i toimetaja Rick Newman.

Samas ei ole ka mõõdukad demokraadid ühel meelel, mis tuleks eelnõust välja võtta. Sinema pooldab süsinikumaksu, kuid on kahtleval seisukohal rikaste ja suurettevõtete kõrgema maksustamise osas. Samal ajal Manchin on kritiseerinud taastuvenergiaga seotud hüvitisi, aga kaldub pigem progressiivsete maksureformide poole.

"Meil on vaja maksureformi, et kindlustada, et kõige rikkamad kodanikud, kes lõikasid 2017. aasta maksukärbetest suurimat kasu, maksaksid õiglaselt makse. Ma arvan, et ettevõtted, kes naudivad selle riigi mugavusi ja kaitset, peaksid maksma õiglaselt makse. Me peame kindlustama, et pühendume lastele, aitame lapsi elu alguses ja vanureid elu lõpus," rääkis Manchin.

Newmani sõnul toetab Manchin neid eelnõu osasid, mis on ameeriklaste seas kõige populaarsemad. Selge on aga see, et demokraadid peavad tema nõudmistega arvestama, sest kui presidendi taristu- ja sotsiaalplaani ei suudeta isegi kärbitud kujul vastu võtta, siis võib see neile kätte maksta kongressi vahevalimistel.

"See on nende ainukene võimalus ja tundub, et demokraadid on vastumeelselt leppimas oma seadusandlike plaanide reaalsusega, milleks on väiksem hind," ütles Newman.