USA vasakpoolsed tahavad muuta senati kodukorda

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Elizabeth Warren Autor/allikas: SCANPIX/AP

USA vasakpoolsed demokraatliku partei liikmed tahavad reformide läbiviimiseks muuta senati traditsioonilist kodukorda, mis lubab vähemusel oma positsiooni hoida.

USA demokraatliku partei vasakpoolne tiib tahab reformide läbiviimiseks kaotada senatis filibusteri protseduuri, teatas Financial Times.

Enamik õigusakte vajab 60 USA senaatori toetust. USA senatis on 100 liiget. Praegu on senatis mõlemal parteil 50 kohta. Demokraatidel on seetõttu vaja seaduseelnõude läbiminekuks vähemalt kümne vabariiklase toetust.

"Praegu peame me tegelema miinimumpalgaga. Kuid meid on ees ootamas veel mitmeid reforme, nagu sisserändereform ning universaalne lastehoid," ütles vasakpoolne Massachusettsi senaator Elizabeth Warren.

"Kui tahame oma lubadusi täita, peame selle nimel ka võitlema ning see algab filibusterist vabanemisega," lisas Warren.

Demokraatliku partei vasakpoolne tiib on asunud survestama nii president Joe Bidenit kui mõõdukaid demokraatlikke seadusandjaid, et filibusteri protseduur kaotataks. Selle käigus on vasakpoolsete surve alla sattunud mõõdukamad demokraadid, peamiselt Lääne-Virginia senaator Joe Manchin ja Arizona senaator Kyrsten Sinema.

Manchin on korduvalt väitnud, et ta ei toeta filibusteri protseduuri lõpetamist.

Progressiivsed aktivistid, nagu Corbin Trent ja Alexandria Ocasio-Cortez on Manchini ja Sinema vastu suunanud poliitiliste reklaamide kampaania, mille nimi on "Vabandusi pole". Selle eesmärk on julgustada Manchini ja Sinema valijaid, et nad nõuaksid neilt filibusteri lõpetamist.

"Manchin ja Sinema kaitsevad vananenud senati reegleid ja teevad seda oma valijate arvelt. Praegu pole vabandusi," ütles Trent.

USA president Joe Biden töötas senatis 36 aastat. Ta pole kunagi filibusteri kaotamist toetanud. Valge Maja pressisekretär Jen Psaki on korduvalt keeldunud vastamast, kas president on valmis nüüd filibusteri kaotamist toetama.

USA senat otsustas sel nädalal, et lihthäälteenamusega ei saa tõsta föderaalset miinimumpalka 15 dollarini tunnis. 

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: