NATO võtab järgmisel suvel toimuval tippkohtumisel vastu uue strateegilise kontseptsiooni. See visandab alliansi eesmärgi järgmiseks kümneks aastaks.

Praegune strateegiline kontseptsioon, mis võeti vastu 2010. aastal, Hiinat ei maini, teatas Financial Times.

NATO keskendus aastakümneid Venemaale ja terrorismivastasele võitlusele. USA geopoliitiline orientatsioon liigub aga Euroopast eemale. Washington pöörab üha rohkem tähelepanu Pekingi mõjuvõimu kasvule Vaikse ookeani piirkonnas. 

"NATO on Põhja-Ameerika ja Euroopa allianss. Me seisame silmitsi ülemaailmsete väljakutsetega, need on terrorism, küberohud ja ka Hiina tõus. Nii et kui rääkida kollektiivkaitse tugevdamisest, siis peame arvestama ka Hiina tõusuga. Me võime ennustada, et Hiina mõjuvõimu tõus mõjutab meie julgeolekut. See juba toimub," ütles Stoltenberg. 

Stoltenbergi sõnul suurendavad NATO riigid oma riigisisest kaitsevõimet, et paremini seista vastu välistele ohtudele. 

"Hiina tuleb lähemale. Me näeme neid Arktikas. Me näeme neid küberruumis. Näeme, kuidas nad investeerivad aktiivselt meie riikide kriitilisse infrastruktuuri. Neil on rohkem kõrgtehnoloogilisi relvi, mis suudavad jõuda kõikidesse NATO liitlasriikidesse, " ütles Stoltenberg. 

Ajalehe Financial Times teatel katsetas Hiina augustis edukalt hüperhelikiirusel lendava raketi ründevõimalust, mis tegi ka tiiru ümber maakera. Peking demonstreeris seega sõjalisi edusamme, mis tulid USA luurele üllatusena. 

Ida-Euroopa liikmesriigid peavad eksistentsiaalseks ohuks Venemaad ja NATO-t oma ainsaks julgeolekugaranteerijaks.

Stoltenbergi sõnul ei tohi Venemaad ja Hiinat võtta eraldiseisvate ohtudena. 

"Venemaa ja Hiina teevad tihedat koostööd. Kui me investeerime rohkem tehnoloogiasse, siis keskendume neile mõlemale. Euroopa ja Aasia-Vaikse ookeani piirkond on üks suur julgeolekukeskkond. Me peame neid koos käsitlema," ütles Stoltenberg. 

Stoltenbergi sõnul oli NATO vägede lahkumine Afganistanist loogiline käik. 

"Me läksime Afganistani pärast rünnakut USA vastu. Sõjaliselt oleksid võinud Euroopa riigid sinna jääda, kuid poliitiliselt oleks see olnud ebareaalne," ütles Stoltenberg. 

Stoltenberg on endine Norra peaminister. Järgmisel aastal saab tema ametiaeg NATO peasekretärina läbi.