Uuest nädalast negatiivse testiga enam avalikesse kohtadesse ei pääse

Foto: ERR

Valitsus otsustas, et alates järgmisest nädalast kuni 10. jaanuarini ei pääse negatiivse koroonatõendiga enam neisse avalikesse kohtadesse, kus on koroonatõendi kontrollimise kohustus. Lisaks kehtestatakse motivatsioonipaketid perearstidele ja kohalikele omavalitsustele, kes suudavad oma vaktsineeritute hulka kasvatada.

"Alates esmaspäevast kõigis kohtades, kuhu siiani on pääsenud koroonatõendi alusel, kuni minimaalselt 10. jaanuarini ei pääse enam negatiivse testiga, vaid ainult vaktsineerimise või läbipõdemise tõendiga," tutvustas peaminister Kaja Kallas.

Uus piirang tähendab, et näiteks kinno, teatrisse, kontserdile, spordiklubisse jm, kuhu seni pääses ka negatiivse koroonaprooviga, lastakse edaspidi sisse üksnes vaktsineerimise või läbipõdemise korral, mida peab koroonapassiga tõendama. Koroonapass on kohustuslik alates 18. eluaastast, alaealistelt oma vaktsineerituse tõendamist ei nõuta.

"Kuupäevad, kaua kontrollime tõendeid nii, et vaktsineerimata inimesed ei pääse löögile kohtadesse, kus rohkem inimesi on kogunenud, kehtib 10. jaanuarini," ütles peaminister, rõhutades, et lõpptärmin on valitud selle järgi, et sinna sisse jääksid ka jõulu- ja aastavahetuspeod.

"Kui praegu vaktsineerite, siis saate jõulupidudel osaleda," lisas ta, lisades, et valitsus jälgib ka Lätis toimuvat, kus vaktsineerimistempo läks pärast täiendavate piirangute kehtestamist üles.

Kallas põhjendas piirangut sellega, et koormus haiglavõrgule on kasvanud väga suureks ning see tuleneb eeskätt vaktsineerimata inimestest. Koroonaga intensiivravile sattuvatest inimestest on suisa 94 protsenti vaktsineerimata.

Terviseamet saab ka õiguse ajutiselt sulgeda kõik asutused, kel on vaktsiinitõendite kontrollimise kohustus, ent kes seda ei tee.

"Kus on maskikandmiskohustus, seal see jääb. Näiteks kauplustes on kauplusepidajad lubanud tulla appi maske kontrollima, maskita kauplusesse sisse ei pääse. Mujal, ka nendes kohtades, kus on tõendite kontroll, on maskikandmine tungivalt soovitatav, ka nendel, kes on vaktsineeritud ja kus inimesed on pikalt koos, istuvad teineteise kõrval," lisas peaminister.

Tungiv soovitus on maski kanda ka seal, kus on sissepääs koroonapassi alusel. Kallas toonitas, et jutt käib meditsiinilistest maskidest, mitte lihtsalt suu ja nina katmisest.

Lisaks andis valitsus taas soovituse jääda kaugtööle kõigil, kelle töö seda võimaldab.

Vaktsineerimise kiirendamiseks tõstis valitsus vaktsiinisüsti tegemise eest meditsiinipersonalile makstavat tasu. Oma motivatsioonipaketi saavad nii perearstid kui ka kohalikud omavalitsused.

Perearstide motivatsioonipakett läks maksma viis miljonit eurot ja kohalike omavalitsuste motivatsioonipakett 11,5 miljonit eurot. See on maksimaalne, mis välja makstakse, juhul kui eesmärgid saavutatakse.

"Sidusime motivatsiooni teatud eesmärkide saavutamisega, mitte see ei ole lihtsalt raha maksmine. Perearstidel on see siis täiskasvanud patsientide hõlmatus, seal on erinevad tasemed: 80, 85 ja 90 protsenti," selgitas Kallas.

Ta lisas, et detailsemat plaani praegu välja käia ei saa, sest läbirääkimised perearstidega on veel pooleli.

"Kui kohalik omavalitsus suudab oma hõlmatust tõsta kümme protsenti, siis iga vaktsineeritud inimese pealt pealt saab omavalitsus viis eurot," tutvustas Kallas.

Ta lisas, et see motiveeriks vaktsineeritust tõstma ka neid maakondi, kus see tase on madalamal, seetõttu ei pandud kõrgeid ühetaolisi sihikuid.

Kallas kirjeldas, et ühiskonna käitumine on koroonalainete jooksul muutunud, mistõttu ei saa ka samasuguseid reegleid kehtestada kui pandeemia algusaegadel.

"Kui esimese laine ajal ei pidanudki eriti midagi ütlema, inimesed tõmbusid oma urgudesse, ka foori taga hoidsid üksteisega kahemeetrist distantsi, siis teises laines oli see juba keerulisem," ütles Kallas, lisades, et kolmanda laine ajal on enamik inimestest teinud juba kõik endast oleneva, mistõttu pole põhjust kogu ühiskonda üleüldiste reeglitega piirata. "Et inimesed teeksid koostööd, ei tohiks teisi nii palju piirata, et nad saaksid oma eluga edasi minna. See on keeruline koht. Ka Lätis on huvitav vaadata, et kui piirangud on nii karmid, kas inimesed lõpuni teevad ikka koostööd."

Kallas tõi veel esile, et kui varem pidi enamik end piirama vähemuse kaitsmiseks, siis nüüdseks on vähemusel võimalus end vaktsiiniga ise kaitsta.

"Ülejäänutel tekib paratamatult küsimus, miks siis jälle kõik läheb kinni kõigile, kui me tegelikult räägime väga väikesest osast inimestest. Meie eesmärk on haiglavõrgu koormust vähendada, neile kujutavad ohtu vaktsineerimata inimesed. Kaks kolmandikku haiglasse sattunutest on vaktsineerimata, intensiivravis on neid 94 protsenti," ütles Kallas.

Inimestele enda vaktsineerimise eest raha maksma ei hakata

Kallas rääkis, et valitsuses oli arutlusel ka täiendav motivatsioon eakatele, kuidas nendeni pääseda.

"Meil läheb edasi koosolek perearstidega. Perearstide täiendav motiveerimine on see tööriist, mis peaks aitama neid ümber veenda. Perearstidega on meil plaanis ka suurem vaktsineerimise aktsioon. Mida me praegu teame - eakaid saavad veenda just perearstid-pereõed, sest need on inimesed, keda nad tervishoiuküsimustes kuulavad," ütles Kallas.

Raha peo peale maksmist ta ei poolda, sest teiste riikide kogemus pole tõestanud selle efektiivsust.

"Seal on mitu probleemi. Esiteks, vaktsineerimine on moraalne kohus, teiseks see, et meil on jäänud inimesed, kes kõhklevad ja kardavad kõrvalmõjude pärast ja teadlased ütlevad, et see paneb neid ainult rohkem kõhklema ja võib mõjuda vastassuunaliselt," ütles Kallas.

Ta tõi esile, et motivatsioonipaketi väljatöötamine pidurdaks vaktsineerimise tempot veelgi, sest inimesed jääksid seda ootama ning lükkaksid vaktsineerimist veelgi edasi. Pealegi kasvataks see skeptiliste inimeste skepsist veelgi.

"Meil on mure ka rõugete ja muude raskete haiguste vaktsineerimisega laste hulgas. Siis võidakse hakata küsima raha ka teiste vaktsineerimiste eest," tõi Kallas esile.

Peaminister tunnistas, et ühiskonna viimase osa vaktsineerimine on väga keeruline ülesanne.

"On jäänud inimesed, kes kõhklevad või on sootuks vaktsiinivastased," selgitas ta.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: