"UV faktor": kas kõrge elektrihind toob talvel energiavaesuse?
ETV saate "UV faktor" külalised vaidlesid sel nädalal kõrge elektrihinna ja selle mõju teemal.
Tallinna ülikooli sotsiaalteaduste lektor Kersti Kriisk rääkis, et Eesti inimesed ja ettevõtted on saanud pikka aega nautida madalat elektrihinda, kuid majanduses käivad tõusud ja mõõnad ning elektrihinna tõus jääb nüüd pikemaks ajaks.
Tema sõnul on kõrge elektrihind sotsiaalne probleem. "See tabab nagu tavaliselt rohkem niigi riskiolukorras inimesi. Mulle tundub, et see kriis tabab praegu isegi mitte kõige hullemas olukorras, vaid riskipiiril, praegu veel toime tulevaid peresid võib-olla kõige rohkem," lisas Kriisk.
Tema sõnul tekib energiahindade tõusu mõjul ilmselt vaesusse jäävaid inimesi juurde.
Ettevõtja Meelis Atoneni hinnangul ei ole olukord nii traagiline. Ka tema märkis, et energiahinnad kõiguvad lainetena. "Me peame ühest asjast aru saaama - meil toimis pikka aega sisemine energiasüsteem, kus olid reguleeritud energeetikahinnad. Tänasel hetkel oleme sisenenud rahvusvahelisele turule ja seal see meetod enam ei toimi. Ma olen üldiselt pikaajaliste plaanide pooldaja. Kui Eesti riik on võtnud nägemuse, et me tahame roheenergeetikat tuua, siis sellel on oma hind. Kui esimese väikese tagasilöögi peale juba kõik istuvad, arvutavad, et nüüd kaks korda on hind tõusnud ja midagi on juhtunud, nüüd peaks äkki valitsus kõigile hakkama kompenseerima, siis see ei ole tõsine jutt tegelikult," rääkis Atonen.
Ta lisas, et tegelikult võtab igaüks, kes omale maja ehitab, teatud riski, et võimalik energiahinna tõus ka tema kulud ülespoole võib viia.
"Mina ütlen, et kõige suurem oht, mida valitsus või mida üldse poliitikud saavad teha, on protsessidesse liiga palju sekkuda ja kõigile toetusi jagama hakata. Raha on piiratud hulk ja toetada tuleb neid inimesi, kes on hädas, pluss neid, kes nüüd võivad hättajäämise piiri alla jääda. Teistel tuleb edasi minna," rääkis Atonen.
Raskustesse jäävate inimeste jaoks on Atoneni sõnul toimetulekutoetused.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnas, et riik tõepoolest ei saa mõjutada elektrihinda, kuid saab selle mõju leevendada. Ta lisas, et praegu on valitsus arutanud nende leibkondade toetamist, kes elavad suhtelises vaesuses ning ostavad energiat börsihinnaga.
Ministri sõnul on viimase viie aastaga Eestis toimetulekutoetuse saajate arv langenud umbes 15 000 leibkonnalt 10 000 juurde. Ta märkis, et energiahinna tõusu leevenduseks pole toimetulekutoetus päris õige meede.
"Me peame otsima neid meetmeid, mis sihitavad paremini keskmiselt toimetulevaid perekondi, kus ootamatut hinnatõusu pole olnud võimalik arvesse võtta pere eelarves," lisas ta.
Tartu vallavanem Jarno Laur leidis, et teatud hinnaleevendus on mõistlik, aga süsteemsemalt ja pikemas vaates oleks vaja välja mõelda mehhanisme, kuidas saaks aidata inimestel näiteks oma elamist soojustada ja energiatõhusamaks muuta.
"Akuutselt muidugi, kui on kolmelapseline pere, kelle 90-eurosest elektriarvest on saanud 320-eurone, on selge, et kui neil tekivad toimetulekuraskused, tuleb neid aidata selles hädas," ütles Laur.
Käibemaksu ja võrgutasu langetus ei aitaks
Saatekülalised tõdesid, et poliitikutelt kõlanud ettepanekud vähendada käibemaksu elektriarvetelt ning langetada võrgutasu ei aita.
Põlva vallavolikogu liige Igor Taro märkis, et kui varem oleks võrgutasu langetamine veidi leevendanud suuri elektriarveid, siis praeguses olukorras mitte. Tema sõnul jääb praeguse elektrihinna tõusu juures kulu elektrile ikkagi proportsionaalselt palju suuremaks, isegi kui võrgutasu väheneks.
Käibemaksu vähendamise kohta ütles Kriisk, et see aitaks ehk võimalikke raskustesse sattuvaid inimesi, kuid riigil tervikuna läheks märgatavalt raskeks, sest tulu jääb saamata.
Samal arvamusel on Atonen. Tema hinnangul ei peaks elektrihinna tõusu mõju leevendama kõigil.
"See on ju kõige rumalam abistamismeetod - jagada kõigile laiali. Käibemaksu alandamine tähendab ju, et mina ka ütlen, aitäh, Jüri Ratas, suur tänu, hakkan ka mingit toetust saama. Ilmselgelt ma saan hakkama ka siis, kui minu elektriarve on natukene suurem, isegi kolm korda suurem kui täna. Riigil on vaja seda raha kulutada nende inimeste jaoks, kellest just räägiti, et need, kes on hakkamasaamise lõksus ja natukene neist üleval pool. Kui see raha ära kulutada kõigi aitamiseks, siis need, keda võib-olla oleks just natuke aidata vaja, neile ei jää ju. Raha hulk on alati piiratud, siis pead valima ja kriisi hetkel tuleb toetada neid, ma ei taha öelda, kellel on toimetuleku mõttes viimane piir käes, vaid neid, kes on sinna kukkumas," rääkis ta.
Samamoodi arvab Atonen võrgutasu langetamisest.
Toimetaja: Merili Nael