Juba mõnda aega tuleb riigimetsa majandamise keskusel kohalike elanikega arvestada. Asustusüksuste lähedal asuvates metsades räägitakse kohalikega läbi ja proovitakse kokkuleppele jõuda, mil moel neid metsi majandada. Niisuguseid alasid on üle 130. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp tõdes, et praegune seadus jätab mitmed otsad lahtiseks.

"On olnud nurinat selle üle, kuidas olulised alad kohalikele välja valitakse, kuidas toimub kaasamisprotsess ja kellele jääb lõplik sõna," rääkis Lamp.

Läinud nädalal kooskõlastusringile saadetud eelnõu annaks riigimetsa valitseja ja kogukonna suhtlemisele kindlad raamid.

"Kohalike elanike kõige parem esindusorgan on kohalik omavalitsus. Nendel on tõepoolest üldplaneeringute kaudu õigus või kohustus määratleda need riigimetsa alad"

Nendele aladele metsamajandamiskava koostades peaks riigimetsa majandamise keskus omavalitsuselt kooskõlastuse saama. Lihtsustatult annaks see muudatus võimaluse määrata asustusüksuse lähedaseks metsaks kogu vallas laiuva riigimetsa. Võimalik oleks ka see, et kooskõlastamata jäetakse kõik metsamajandamiskavad, kus mainitakse lageraiet.

"Tahaks loota, et seda võimalust ei hakataks kurjalt ära kasutama, vaid see ikkagi oleks seotud otseselt nende elanike kas kodude lähiümbrusega või neile muul viisil oluliste aladega," selgitas Lamp.

Riigimetsa majandamise keskuse juhil Aigar Kallasel on seaduseelnõu üle hea meel. Ta selgitas, et senine kord tekitas palju segadust just seetõttu, et kohustus kohalikega suhelda on ka praegu, kuid selgeid õigusraame selleks pole. Veel olulisem, nüüd saaks metsamajandaja kindla suhtluspartneri.

"Sageli ongi juhtunud just see, et me oleme saanud osade inimeste huvid ja tähelepanu, oleme saanud nendega läbi rääkida, kokku leppida ja siis on selgunud, et on teisi inimesi ka, kes tahaksid ka läbi rääkida, lihtsalt pole märganud," märkis Kallas.

Kallas tõdes, et nüüd, kui viimane sõna metsa majandamisel jääb omavalitsusele, mitte RMK-le, võib vaidlusi esialgu juurde tulla. Samas usub ta, et pikas plaanis jääb probleeme vähemaks.

"Enamus inimesi ikkagi on pragmaatilised ja arusaavad. Ja kui nad ka kohe aru ei saa ja me olemegi sunnitud tegema mingisuguse metsakasvatuslikust seisukohast vaadates rumaluse, siis see rumalus avaldub üsna kiiresti. Ja ma arvan, et kui inimesed näevad, et midagi on läinud valesti, on samamoodi õppimisvõimelised."

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks esindaja Mati Sepp suhtub eelnõusse skeptiliselt. Ta märkis, et paljud üldplaneeringud on äsja kehtestatud või kohe kehtestamisel ja vaevalt neid metsade pärast uuesti lahti võetakse. Lisaks ei usu Sepp, et omavalitsused on metsa teemadel kaasarääkimiseks niisama motiveeritud, kui elanikud.

"RMK-l kaob otsene vajadus pidada neid tuliseid debatte rahvaga raielankide üle. Põhimõtteliselt mina isiklikult esialgsel hinnangul arvan, et rahval jääb vähem võimalusi."