Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest
elanikkonnast. 1. septembri seisuga on Eestis alalisi elanikke 1 311 729. Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2022. aasta sisserände piirarv 1311 isikut.

Välismaalaste seaduse järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel. 

Aastatel 2013–2014 oli sisserände piirarvuks 0,075 protsenti alalistest elanikest. Et aga aastatel 2013 ja 2014 suurenes töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja antud lubade arv, suurendati 2015. aasta sisserände piirarvu maksimummäärani, mis on sätestatud välismaalaste seaduses ehk 0,1 protsendini Eesti alalisest elanikkonnast.

Et tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, on siseministeeriumi hinnangul põhjendatud kehtestada ka 2022. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras.

Sisserände piirarv täitus täiel määral aastatel 2016-2019 ning on aasta-aastalt täitunud üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ning 2019. aastal märtsis. Kuigi 2020. aastal ning käesoleval aastal (seisuga 1. september) on teatud hulk väljastamata tähtajalisi elamislubasid, täitus vabalt jaotamiseks mõeldud piirmäär mõlemal aastal juba aasta esimestel päevadel.

Tähtajalise elamisloa taotlused

Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kasvanud, kuid silmas tuleb pidada 2020. aasta pandeemiast tingitud erandlikkust. Kui 2020. aasta 1. septembri seisuga esitati 5172 tähtajalise elamisloa taotlust, siis seisuga 1. september 2021 on taotlusi esitatud 1248 taotluse võrra rohkem ehk 6420.

Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on kasvanud. 2020 aastal esitati 1. septembri seisuga 1602 tähtajalist elamisloa taotlust töötamiseks. Tänavu 1. septembri seisuga on taotlusi esitatud 818 võrra rohkem ehk 2420.

Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on samuti kasvanud. Kui 2020. aasta septembri seisuga oli esitatud 82 taotlust, siis tänavu samaks ajaks 26 taotlust rohkem ehk 108.

Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on samas vähenenud. Kui 2020 septembriks oli esitatud 29 taotlust, siis tänavu 1. septembriks üheksa taotlust vähem ehk kokku 20 taotlust.