Õigusteadlane: uute piirangute proportsionaalsus on küsitav

Foto: ERR

Esmaspäevast on meelelahutus ja söögikohtade külastamine võimalik üksnes vaktsineeritud või viiruse läbipõdenud inimestele. Õigusteadlase Paloma Krõõt Tupay sõnul on piirangute proportsionaalsus küsitav.

Valitsuse korraldusega ei piisa avalikes siseruumides või ühistranspordis enam nina ette salli tõmbamisest vaid vaja on kanda korralikku maski. Neil, kes maskikandmisest tervislikel põhjustel keelduvad, on vaja näidata nüüd arstitõendit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval valitsuses kinnitatud korralduse eesmärk on piirata viiruse levikut ja tõsta vaktsineeritute hulka vähemalt 10 000 inimese võrra nädalas. Valitsus toetab perearste ja kohalikke omavalitsusi lisarahaga, lootuses kaitsepookimist elavdada. Samal ajal piiratakse meelelahutuse kättesaadavust neile, kes seni vaktsineerimisest hoidunud.

"Avalikel üritustel on nõutud covid-tõend. Kui varasem kord võimaldas ka testi, siis uue korralduse järgi see ei ole enam võimalik," ütles riigihalduse minister Jaak Aab (KE).

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) lisas, et valitsus ei piira ligipääsu elutähtsatele teenustele nagu tervishoid, sotsiaal-, haridusvaldkond, toidupoes ja apteegis käimine. Aga me piirame meelelahutust ja vaba aega," sõnas Kiik.

Tanel Kiige sõnul on eesmärk tõsta Eesti elanike vaktsineerimise hõlmatust vähemalt kümne protsendi võrra.

Õigusteadlase Paloma Krõõt Tupay sõnul on selleks kasutatavate piirangute proportsionaalsus küsitav.

"Jurist küsib alati, kui on tegemist põhiõiguste piiramisega, kas ei ole muud, võib-olla sama tõhusat meedet, mis piiraks minu õigusi vähem. Ja siin võiks küsida, kas positiivseid meetmeid, mis võiks inimesi motiveerida, kas need ei võiks olla veelgi mõjusamad? Räägime nt riikliku fondi loomisest, et kui keegi tõesti kardab, et tal võib tekkida tüsistusi, siis paneme õla alla," rääkis Tupay.

Tanel Kiige sõnul pole Keskerakond loobunud mõttest pakkuda vaktsineeritud eakatele näiteks hambaravihüvitist. Kuigi esialgu koalitsioonis üksmeelt ei ole, jätkatakse Kiige sõnul arutelu.

"Kohtleme kõiki inimesi võrdselt. Kui me peaksime mingi toetusmeetme looma, siis sellele on õigus pretendeerida nii neil, kes juba vaktsineerimiskuuri läbinud kui ka neil, kes vaktsineerima lähevad. Ühtegi põhjust ootama jääda ei ole. Täna tuleb minna esimesel võimalusel vaktsineerima, kuna olukord on tõsine," ütles Kiik.

Paloma Krõõt Tupay hinnangul peaks koroonapoliitika arutelu ja piirangute üle otsustamine toimuma riigikogus, mitte valitsuskabineti suletud uste taga. Jutud sellest, et protsess oleks liiga aeganõudev, õigusteadlase hinnangul ei päde.

Soovi korral oleks tema sõnul riigikogu pea kaks aastat kestnud koroonakriisis saanud menetlust muuta.

"Meil on olemas näiteid teistes riikides, kus koroonakriis on viinud selleni, et seadusandja on mõelnud lahenduste peale, kuidas ise ka olla paremini kaasatud otsustusprotsessides. Näiteks öeldes, et valitsuse piirangud, mida peabki ruttu vastu võtma, et nende kehtivusaeg on piiratud. Või et nende kehtivus oleneb näiteks sellest, kas ta tagantjärgi leiab parlamendis kinnitamist või mitte," lausus Tupay.

Valitsuse korraldus hakkab kehtima esmaspäevast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: