Kaitseväe tehnika remondivajadus tulevikus kahekordistub

Foto: mil.ee

Eesti investeerib 200 miljonit eurot, et leida kümneks aastaks kaitseväe soomustehnika remondiettevõtteid. Juba praegu remondivad eraettevõtted kaitseväe masinaid, kuid relvad tuleb alati maha võtta, kui masinad väeosast välja viiakse. Uute süsteemide tulekuga see enam võimalik pole

Soomukite hooldus- ja remonditöökojas Tapa esimese brigaadi linnakus putitatakse ainult Eesti kaitseväe tehnikat. Tulevikus remondi- ja hooldusvajadus kahekordistub, ütles riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK). Nokitseda tuleb keerukate relvasüsteemide kallal.

"Tegelikult meil puuduvad partnerid, kes suudaks vajalikus mahus teenust pakkuda," ütles RKIK-i soomukite kategooriajuht Ivar Janson.

Eesti kaitsetööstuses on kolm-neli ettevõtet, mis praegu kaitseväe sõidukeid remondivad ja ümber teevad.

"Üks suuremaid lepinguid, mis viimasel ajal tehtud on – Võrus toimub Milworksi juhtimisel CV 90 remontimine ja hooldamine. Eks sellist laiemat hooldust tehakse üle Eesti," lausus kaitsetööstuse liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo.

Kuid nende töökodades ei saa putitada masinaid, millel relvad peal –  relvaseadus kehtestab töökodadele oma nõuded.

"Näiteks seinte materjalidele, uste materjalidele. Ja tänased töökojad lihtsalt ei vasta neile nõuetele," märkis Janson.

"On ettevõtteid, kellel need kulud on juba tehtud, investeeringud on valmis täna vastavalt relvaseadusele neid teenuseid oma territooriumil osutama. On ettevõtteid, kes tahavad seda teha ja nad peavad arvestama, et see tähendab täiendavat investeeringut," lausus Ränisoo.

Kaitseväe Pasi soomukilt tuleb kuulipilduja maha võtta, kui see väeosast välja remonti viiakse. Keerulisem on lahingumasinaga CV 90, millel on suurtükk.

"CV 90 puhul meil on leping sõlmitud soomukite tootjaga, kes on lahendanud selle läbi alltöövõtu. Ja enne remonti saatmist pearelv eemaldatakse," ütles Janson.

Liikursuurtükilt K9 aga torni eemaldada ei saa, sest osa töid toimuvad tornis. Remondiks on tarvis töökoda, mille aknast toru välja ei turrita. Ka liitlased toovad Eestisse oma rasketehnikat. Nemad saadavad oma masinad kodumaale töökotta, kui on vaja suuremaid töid teha.

"Nad peavad need saatma välismaa tehastesse ja tarneajad on seal kuni pool aastat. Selle aja on see soomustehnika rivist väljas, kuna tegevusvaru tegelikult puudub. Liitlased on väljendanud huvi ja meil on ka huvi seda teenust neile vahendada;" ütles Janson.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: