Vaiknemets nentis, et prognoos, mis puudutab meditsiiniabi tulevikku, on halb. Ta selgitas, et Eestis on suurusjärgus 380 000 vaktsineerimata inimest. Mõeldes voodikohtadele, mida on 600 ja vaadates nakatumise kiirust, siis 380 000 inimesest võib haiglaravi vajada suurusjärgus 30 000 inimest.

"See tähendab kuskil poolteist aastat kõrgendatud meditsiinikoormust," ütles ta.

"See mõte, et ma põen läbi ja lasen sel minna ja see on minu otsus, ei päde, sest see mõjutab pikemajaliselt kogu tervishoiusüsteemi, sellest tuleneb kogu ühiskonna ja rahva tervis."

Vaiknemets täpsustas, et praeguse seisuga jätkates jääb ka vähemalt järgmisel aastal ühiskond 4–5 kuu kaupa toimima, mille järel tuleb kehtestada ulatuslikud piirangud.

Kõhklejatega ei tohi minna vastuseisu

"Iga inimene peab üle vaatama lähtekohad, mis informatsioonile ta toetub," kõneles Vaiknemets vaktsineerimisest.

"On täiesti okei kõhelda ja vajada rohkem teadmisi ja selgitusi. Ma arvan, et siin ongi võti, kuidas me peame nende inimestega edasi liikuma."

Vaiknemets selgitas, et iga kõhkleja võiks võtta ühendust oma perearstiga, kes sellest nädalast alates on senisest enam keskendunud vaktsineerimisteemadele. Samuti soovitas ta pöörduda oma küsimustega otse terviseameti poole.

Lisaks jagas ta selgitusi, kuidas vaktsineeritud inimesed peaksid käituma nendega, kes seda veel teinud ei ole.

"Kui teie olete vaktsineeritud ja pooldate seda, siis viige informatsioon temani [vaktsineerimata inimeseni - toim]. Ärge minge vastuseisu, püüdke teda mõista, mis need hirmud ja muremõtted on. Ja andke adekvaatset infot, et ta saaks mõelda natukene."

Vaiknemets soovitas, et kui inimene ei usalda peamisi kõneisikuid, võiks ta tutvuda erinevate allikatega nagu "Kust sa tead?" või Tartu Ülikooli kliinikumi tudengite lühivideod, mis ringlevad sotsiaalmeedias.

"Ei saa öelda, et see on ühe eksperdi või väikse kogukonna ekspertide mõttemaailm, et edastada infot, mida inimene võib võtta peavoolumeediana," rääkis Vaiknemets. "See on teadlaste kogukond kogu maailmas, mis rõhub sellele, et vaktsiinid on turvalised. Nende kõrvaltoimete maht ja raskusaste on võrreldes Covid-19 haiguse läbipõdemisega kaduvväike."

Vaktsineerijad näitavad suurt usaldust teadlaste suhtes

"55 protsenti on tubli tulemus nii lühikese ajaga, selliste uute vaktsiinidega – see on suur usalduse andmine ekspertidele ja teadlastele ja ma olen väga tänulik, et inimesed on sellise otsuse teinud," kommenteeris Vaiknemets Eesti olukorda, kus vaktsineeritud on 55 protsenti Eesti inimestest.

Samas möönis ta, et ka keeldumine või ootamine on otsus või valik, mis omakorda saadab signaale nii perele, lähedastele, kogukonnale ja kokkuvõttes kogu ühiskonnale.

"Me teame, et vaktsineerimata inimene nakatub kergemini kui vaktsineeritud," sõnas Vaiknemets. "Olles nooremapoolne ja põdedes nakatumist kergemini, võib tekkida valearusaam, et ma võin selle läbi põdeda ja polegi hullu."

Kiirabi, perearstide ja haiglaravi kättesaadavus väheneb sellest nädalast

Vaiknemets kinnitas, et meditsiinipersonal ei vali pooli ja seistakse inimese tervise eest isegi siis, kui inimesed ise selle eest ei seisa.

Ta selgitas, et haiglasüsteemi probleem ei ole voodikohtades, vaid inimestes, kes haiglates inimesi aitavad. Kuna sarnaselt teiste riikidega on ka Eestis meditsiinipersonalist puudus, tuleb inimesi suunata ümber koroonaosakondadesse tööle, mille tõttu pole võimalik aidata väiksema terviseprobleemiga inimesi.

Terviseamet andis alates esmaspäevast kiirabile õiguse vähendada autos olevat liikmeskonda. Vaiknemets selgitas, et tavaliselt sõidavad kiirabiautod ringi kolmeliikmelisena.

"Nüüd võib olla olukord, kus liikmeid on ainult kaks ja üks neist ei ole mitte õde, vaid on kaitseväe parameedik," selgitas ta. See omakorda tähendab, et kiirabi ei suuda pakkuda sama taset, mis tavaolukorras.

Lisaks langeb ka kiirabi kättesaadavus, mis tähendab, et kui varem sõideti madalama prioriteediga kutsele tunniga, siis nüüd võib kuluda kolm tundi või öeldakse inimesele, et temani kiirabi ei jõuagi.

Ka on antud perearstidele õigus ja võimalus oma plaanilisi tegevusi piirata ning tagada eelisjärjekorras vaid vältimatu ja erakorraline abi. Perearstid keskenduvad järgmised kaks nädalat vaktsineerimata inimeste nõustamisele.

Haiglatele antakse õigus vajadusel piirata terviseteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi.

"Neid otsuseid kergekäeliselt ei tehta ja see võib varieeruda piirkonniti," lisas Vaiknemets.

"Inimesed ei saa õigeaegset abi, nad peavad võib-olla rohkem kannatama tulenevalt sellest, et haiglaravi lükkub nende jaoks edasi."

Ta tõi näite edasi lükatavatest puusaoperatsioonidest, kus inimese liikumine on piiratud, ta ei saa trenni teha ja kannatab iga päev valudes. Teise näitena tõi ta migreenihood, kus inimene kannatab peavalu käes, kuid ilma uuringuteta ei oska diagnoosida, millega täpselt on tegu. Vaiknemets lisas, et tavapärastest ravimitest ei pruugi piisata, vaid vaja on erialaspetsialistide sekkumist.