Õiguskantsler: kehtestatud koroonareeglid on legitiimsed

Foto: Ken Mürk/ERR

Õiguskantsler Ülle Madise peab kehtestatud reegleid seaduspäraseks, sest haiglate ülekoormust tuleb vältida. Peaminister Kaja Kallase sõnul ei soovi arstid enam koroonaosakondades töötada.

Õiguskantsler Ülle Madise selgitas sotsiaalkomisjoni istungil, et haiglakoormuse vähendamiseks võib piiranguid kehtestada: "Vaieldamatu on see, et haiglate ülekoormus on tõsine probleem ja see tuleb alla saada."

"Vaktsineerimata inimestel on võrreldes vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimestega märksa suurem oht jõuda väga raskes seisundis haiglaravile. Seda kinnitab ka Eesti kogemus."

Madise lisas, et õiguslikult ei ole praegu kogu ühiskonnale ühtsete piirangute kehtestamine enam asjakohane.

Seda seetõttu, et praeguseks on kujunenud teaduslik konsensus, et Covid-19 haigust põhjustav koroonaviirus jääb püsivalt ringlusse ning jõuab ühel või teisel viisil iga inimeseni. See tähendab, et lootust viirusest vabaneda lähiaastail ei ole.

Madise rõhutas, et õiguskantsleri kantselei on juba aastast 2020 olnud samal seisukohal: "Kogu aeg oleme olnud seisukohal, et esiteks on õigused ja vabadused tasakaalus kohustustega, teiseks tuleb kehtestada ainult neid piiranguid, milleks on legitiimse eesmärgi saavutamiseks kasu."

"Tänaseks on tänu vaktsiinide kättesaadavusele keskne eesmärk haigla ülekoormuse vältimine – piiranguid selleks, et vältida haiglate ülekoormust on vaja kehtestada ja seda võib teha. Kehtestatud kord kuulub täitmisele, isegi kui see ei meeldi. Kui piirangud on kehtestatud, tuleb riigil tagada nendest kinni pidamine."

Samuti leidis Madise, et viiruse läbipõdemise tõend peaks kehtima terve aasta sarnaselt vaktsineerimistõendiga. Ta täpsustas, et Euroopa Liidu õigusaktid seda ei keela.

Arstid ei ole enam nõus koroonaosakondades töötama

Peaminister Kaja Kallas rääkis sotsiaalkomisjoni istungil tervishoiu süsteemi probleemidest kõneledes, et haiglates pole puudust mitte otseselt voodikohtadest, vaid töötajatest. "Inimesed lihtsalt ei ole nõus enam nendes osakondades töötama," ütles ta.

Sama kinnitas ka Eesti Arstide Liidu esindaja Andres Kork. Ta täpsustas, et arstide hulgas, kes eelmised lained ületunde tehes vastu pidasid, on nüüd tekkinud jõuetus.

"Miks me peame neid ravima, kui nad ütlevad, et seda haigust ei ole olemas? Miks peame meie pingutama? Kas on olemas vabadus ilma vastutuseta?" sõnastas ta arstide hulgas tekkinud küsimused.

Kork lisas, et kui inimesed ei soovi riigi käest tasuta vaktsiini saada, peaksid vaktsineerimata inimesed tema arvates oma koroonatestid ise kinni maksma ning samuti mitte saama haigekassa hüvitist karantiinis oldud haiguspäevade eest.

Kallas kommenteeris esmaspäevast kehtima hakanud piiranguid, et negatiivset testi enam ei aktsepteerita seetõttu, et kuigi tõestab ühel hetkel nakkusohutust, ei kaitse see haigeks jäämise eest." Järelikult haiglakoormuse vähendamiseks on vaja piirata vaktsineerimata inimeste ligipääsu meelelahutusele."

"Kui me kõiki testime, võtab see maha motivatsiooni end vaktsineerida," vastas Kallas Isamaa Erakonna peasekretäri Priit Sibula küsimusele, et kui viiruse levik praegu nii tõsine probleem on, siis miks ei võiks selle piiramiseks inimesi igal pool testida.

Kallas selgitas, et tema isiklikult ei pea õigeks eakate vaktsineerimise tõhustamiseks neile maksta selle eest täiendavat hüvitist. Ta viitas uuringutele, mille kohaselt kõhklejatele raha maksmine võib hoopis nende hirme suurendada.

Lisaks võib tuua see pikemaajalisi probleeme, kus inimesed ilma rahata pole enam tulevikus nõus end vaktsineerima või hakkavad vanemad oma laste vaktsineerimise eest raha nõudma.

Samas möönis ta, et sotsiaalministeerium uurib, kuidas rahaliselt oleks võimalik seda juriidiliselt korraldada.

"Ei ole õige vanade inimeste surmade normaliseerimine," vastas aga Kallas EKRE liikme Kert Kingo küsimusele, kes uuris, kuidas aitab meelelahutuse piiramine kaasa eakate vaktsineerimisele.

EKRE aseesimees Mart Helme küsis, miks pole valitsus teinud pingutusi haiglasüsteemi parandamiseks ning voodikohtade arvu suurendamiseks.

Helme leidis, et meditsiinisüsteemi peaks kohandama vastavalt koroonaviirusele ning ostma juurde näiteks hingamisaparaate ning viitas, et tervishoiusüsteemi on nii eelmine kui praegune valitsus panustanud sadu miljoneid eurosid.

"Kui kõige populaarsem erakond kutsub üles vaktsineerimisvastasusele, siis see mõjub," vastas Kallas. "Kui te tahaksite inimesi kaitsta, kutsuksite te üles mõistlikkusele. Aga teie ju ei taha viirust kontrolli alla saada."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: