"Kui muidu on brigaadis kolm inimest, siis vähendatud brigaadis on kaks inimest, äärmuslikul juhul võib see olla ka üks inimene.  Kaks inimest pole iseenesest veel nii hull, aga kui nende inimeste kvalifikatsioon on madalam kui tavabrigaadis, siis see võib olla ohuks, sest ei tunta tõsist ohtu ära," rääkis Tartu kiirabi juht Veronika Reinhard.

Tema kolleeg Põhja-Eesti regionaalhaiglast (PERH) Lilian Läätse sõnul läheb teisipäeval ilmselt välja esimene kaheliikmeline brigaad.

"Personali seas on haigestumist palju, on väsimust, on kurnatust, ei ole enam seda entusiasmi, et ületunde teha. Üsna raske on personali leida," kirjeldas Lääts olukorda.

Esimesed ohumärgid olid näha juba suve lõpus. "Kui sügisel tavaliselt suviste haiguslehtede periood lõppeb ära, siis seekord ei lõppenud, pigem hakkas kasvama. Inimesed on lihtsalt kurnatud," ütles PERH-i kiirabijuht.

Ta kinnitas, et ka vähendatud koosseisu puhul on tegu eriväljaõppe saanud inimestega ning meditsiinilise abi tase ei lange. "Päris kindlasti ei ole nii, et kiirabibrigaadi asemel tuleb koju kaks autojuhti," lausus ta.

Nii Ida- kui ka Lääne-Virumaal, aga ka Harjumaal tegutseva Karell Kiirabi juhi Õnne Bartoševitši sõnul on kiirabiväljakutsete arv viimasel ajal kasvanud ja püsib kõrge, olukord läheb lähinädalatel keerulisemaks. 

"Ohtu võime me sattuda igaüks selles, et kiirabi ei jõua õigel ajal," nentis ta.

Kuigi Rakvere haiglas on oma COVID-osakond olemas, on jätkuvalt vaja koroonapatsiente Tallinna või Tartu kõrgema etapi haiglatesse sõidutada. Kuna vahemaa on pikk, siis on ka ühele väljakutsele kuluv aeg pikem.

Reinhardi sõnul sõltub Lõuna-Eestis kiirabiväljakutse aeg sellest, millises haiglas on veel ruumi. Kui on Alatskivilt on vaja viia inimene Viljandisse, siis kiirabi nii pea järgmist inimest aidata ei saa.

Bartoševitši hinnangul on kiirabil veidi kergem kui haiglates, sest pärast patsiendi üleandmist on võimalus korra hinge tõmmata, aga meeleolu pole kiita ka neil.

"Eks ka meie inimeste hulgas on märgata tüdimust ja arvestades viimast olukorda, mis laupäeval toimus, seda enam see süveneb. Miks meie peame tahtma aidata, kui paljud inimesed ei tee selleks midagi, et meil asi paremaks läheks," sõnas Karelli kiirabi juht.

Regionaalhaigla kiirabi juhi hinnangul on praegu olukord hullem kui kevadise koroonalaine ajal.

"Kevadel, kui numbrid olid nii hullud, oli kõik juba lukku pandud. Nüüd me teame, et sellest hetkest, kui tulevad rangemad piirangud, läheb olukord kahe nädala jooksul veel kõvasti hullemaks," ütles Lääts. "Üldiselt tundub, et seekord on stsenaarium mustem."

Regionaalhaigla kiirabi on valmis võtma kasutusele sõidukid, mis muidu operatiivsõitudeks ei sobi, sest on kas liiga vanad või liiga suure läbisõiduga.

Läätse sõnul saab brigaade komplekteerida politseinike või päästjatega, kes käivad kiirabis lisatööd tegemas. Ka kaitseväes on kiirabitehniku väljaõppega inimesi.

Reinhardi sõnul kasvab praegu haigestunute arv kiiremini kui kevadel, inimesed on valvsuse kaotanud ning paljud usuvad siiani, et koroonat pole olemas.

"Paraku on haiglad neid patsiente täis, haiglasse jõuavad ja saavad ainult väga haiged inimesed ja need, kes vähegi kannatavad, jäetakse koju, kuigi tavaolukorras oleks ka nemad haiglasse võetud," nentis Reinhard.