13.–25. oktoobrini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2455 inimest, kelle seast sai positiivse testitulemuse 30. Neist kümme olid haiguse läbi põdenud ja viirust enam ei levita ning 20 olid ikka veel nakkusohtlikud. Koroonaviirusega on nakatunud keskmiselt 1,2 protsenti täisealistest. Teistele nakkusohtu kujutavaid inimesi on hinnanguliselt 0,9 protsenti ehk keskmiselt iga 111. täiskasvanu.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul ilmneb tulemustest, et nakkusohtlike täiskasvanute hulk on üsna võrreldav septembriga.

"Viiruse levimuse tõus on meie uuritud rühmades olnud mõõdukas. Igapäevases nakatumisstatistikas kajastuv juurdekasv tuleneb ilmselt rahvastikurühmadest, mis meie uuringus ei kajastu. Näiteks teame terviseameti statistikast, et viimastel nädalatel on plahvatuslikult kasvanud kooliõpilaste haigestumine," selgitas Kalda.

Antikehade levimus on kuuga püsinud pea muutumatu

Koroonaviirusevastaste antikehade levimuse hindamiseks andis seekord vereproovi 2312 inimest. Neist 2000 olid antikehad olemas. Sellest ilmneb, et täisealises elanikkonnas on antikehad hinnanguliselt 76,4 protsendil. See suurusjärk on püsinud eelmise uuringuetapiga võrreldes peaaegu muutumatuna. Mõnevõrra on tulnud juurde neid, kes on saanud antikehad vaktsineerimise teel.

"Seejuures on eriti hea meel, et 65-aastaste ja vanemate seas on antikehade levimus jõudnud 87 protsendini," ütles Kalda.

Kuna üldine antikehade levimus on püsinud septembrist saati pea muutumatu, võib Kalda hinnangul arvata, et vaktsineerimas on käinud ka inimesed, kes on haigust põdenud enda teadmata.

"Hea uudis on, et vaktsineeritute seas on antikehade levimus sõltumata vanuserühmast ja vaktsineerimise ajast väga suur – 98 protsenti," rääkis Kalda.

Ta ei välistanud, et uute teadmiste valguses antikehade uuringul pikendatakse dokumenteeritud läbipõdenute koroonatõendeid võrdselt vaktsineeritutega aastale.

Lähikontakt võimaliku haigega ei pane käitumist muutma

Seireuuringu käitumisanalüüsi kõige kõnekam tulemus on, et umbes 75 protsenti inimestest, kel on olnud kokkupuude võimaliku haigega, ei muuda pärast seda oma käitumises suurt midagi. See joon on ühine nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimestel.

"Me küsime inimestelt, kuidas nad kasutavad erinevaid kaitsevahendeid - kas kannavad maski, väldivad sotsiaalseid kontakte, kuidas pärast võimalikku kontakti nakkuskandjaga järgivad abinõusid. On suurenenud nende hulk, kes ütlevad, et nad ei muuda oma senises käitumises mitte midagi: ei lähe isolatsiooni, ei väldi sotsiaalseid kontakte, ei lähe kaugtööle. Seal on ka palju neid, kes on vaktsineeritud ja arvavad ilmselgelt, et vaktsiin peaks neid üsna tõhusalt kaitsma, aga on ka neid, kes on vaktsineerimata. Nende hulk järjest suureneb, kes ei järgi mingeid ettevaatusabinõusid," kirjeldas Kalda.

Tartu Ülikooli käitumisteadlase Andero Uusbergi sõnul näitab selline olukord nii inimeste väsimust piirangutest kui ka vähest ohutaju.

"Probleem on selles, et lisaks isiklikule haiguse tagajärjele on oluliseks muutunud ka see, kas mina olen üks teatepulk või üks teatejooksja mõnes viiruseahelas. See on see, mis alates sellest, kui olukord riskitasemete mõttes on jõudnud kõrge riski või punasele tasemele, on muutunud ja see on hästi loomulik, et selle muutusega kohe ei tule arusaamine kaasa, et peaks teistmoodi tegutsema," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Uusberg lisas, et viimasel nädalal on inimeste ohutaju tõenäoliselt mõnevõrra tõusnud ja nii võiks järgmises uuringu etapis reeglitest kinni pidajate osakaal suureneda.

Samas on märkimisväärselt kasvanud nende hulk, kes on võimaliku haigega kokku puutunud. Kui septembris oli seda teinud pea iga 20. täisealine, siis nüüd iga 11., seega kokkupuudet nakkusega esineb palju.

"Delta tüvega koroonaviirus on ka palju nakkamisvõimelisem. Šanss nakatuda on suurem, kui ettevaatusabinõusid ei järgi. See on võimalik põhjus sellele, miks see nakkus meil praegu levib," ütles Kalda. "Need käitumisjooned viitavad tõsiasjale, et inimesed on pandeemiast väsinud ja ettevaatusabinõudele, mille kasutamise üle tuleb otsustada ilma ametlike korraldusteta, ei pöörata väga suurt tähelepanu, hoolimata pingestuvast viiruseolukorrast."

Seireuuringu meeskond kutsub siiski kõiki üles oma igapäevaseid nakatumisriske hindama ja haigestumise ärahoidmiseks ettevaatusabinõudele suuremat tähelepanu pöörama.

"Vaktsineerime, vähendame vahetuid kontakte, kanname teistega kokku puutudes maski ning püsime väiksemategi haigustunnustega kodus – need on väiksed sammud, millel on suures pildis tuntav mõju," ütles uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.