Reisijad saavad sõita selle trolliga alates järgmise nädala esmaspäevast ja esialgul trolliliinil number 1, öeldi ERR-ile Tallinna Linnatranspordi AS-ist.

Tegu on testperioodiga ning kindlat kavatsust uusi trolle osta Tallinnal veel ei ole.

Solarise tehases toodetud Trollino 24 MetroStyle mahutab ligikaudu 200 reisijat ehk neli korda rohkem kui tavaline buss. Kahe liigendi ehk lõõtsaga trollil on kokku viis ust ja see sõidab kaheksa rattaga neljal teljel.

Täielikult elektritoitel liikuv uue põlvkonna troll laeb oma akusid kontaktvõrgu kaudu ja saab sarved kontaktvõrgust automaatselt lahti ühendada ning sõita akutoitel järjest kolm kuni kaheksa kilomeetrit.

Näiteks teisipäeval toimunud esitlusel sõitis troll marsruudil Kaarli puiestee–Toompuiestee–Rannamäe tee–Mere puiestee–Viru väljak–Narva mnt–Laikmaa–Gonsiori–Kreutzwaldi–Tartu mnt–Rävala puiestee–Teatri väljak–Estonia puiestee–Kaarli puiestee.

Seega saab seda trolli kasutada liinidel, mis jäävad osaliselt väljaspoole kontaktvõrku ning samuti sarved ajutiselt langetada linna keerulisemates liiklussõlmedes ja need läbida kiiremini, kui seda teevad Tallinnas praegu kasutatavad trollid, öeldi linna pressiteenistusest.

Uus troll saaks sõita niinimetatud metroobussi kiirveo liinidel, mis sõidaksid tipptundidel kesklinna teiste suuremate linnaosadega ühendavatel magistraalidel. Metroobussi kiirveo liine saab käiku panna kiiremini ja odavamalt kui uusi trammiliine, kuna nende jaoks pole tarvis rajada rööpaid, märgiti pressiteenistusest.

Metroobussi kasutuselevõtt tähendaks kiirtrammi plaanist loobumist

Tallinna uued transpordiliigid ja -koridorid selguvad praegu kavandatavas uues liiklusmudelis. Trammist odavama metroobussi kasutuselevõtt tähendaks linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul, et kiirtrammi Tallinnasse ei tule.

Solarise tehases toodetud sõiduk mahutab reisijaid neli korda rohkem kui tavaline buss. Kolme reisijate osa kahe lõõtsaga ühendav metroobuss või -troll on 24 meetrit pikk ehk siis kaks korda tavabussist pikem.

"Me kõigepealt testime linnas, kas selline riistapuu mahub meie tänavatele, kas see meeldib meie reisijatele. Ja teine asi on see, et me saame tegelikult sinna sõita, nendesse piirkondadesse, kus seni troll pole sõitnud ehk siis akude näol me saame liikuda kuni 20 kilomeetrit," rääkis Tallinna Linnatransport juhatuse esimees Deniss Boroditš "Aktuaalsele kaamerale".

Maailma suurlinnades on juba kasutusel muust liiklusest eraldatud bussiradadel kiiret ühendust pakkuvad ülipikad bussid, mida transpordikorralduse sarnasuse tõttu nimetatakse metroobussideks.

Tallinnas hakkasid metroobussid liikuma suurte linnaosade ja kesklinna vahel.

"Ehk siis kui me räägime näiteks Lasnamäe lõpust Väike-Õismäeni või Mustamäe trollidepooni, siis põhimõttelisel sellised liinid võiksid olla päris kasulikud, aga samuti me peame aru saama seda, et näiteks ka Koplisse võiksid sellised bussid sõita," sõnas Tallinna Transpordiameti liiklusekspert Grigori Parfjonov.

Näiteks Mustamäelt tulles kasutaks sõiduk kontaktvõrku, kesklinna läbiks akutoitel, kuid edasi Lasnamäele sõites eeldaks see kontaktvõrgu rajamist Laagna teele, ütles Parfjonov.

Metroobusside otstarbekus sõltub aga praegu Tallinna uuest liiklusmudelist. 

"Selle tööga me alustasime, liiklusmudel annab meile võimaluse need marsruudid läbi analüüsida ja siis kui on arusaadav, mis võiksid olla või peaksid olema uued ühistranspordi koridorid, siis selle peale saab ka mõelda, mis on uued ühistranspordiliigid, mida me rakendame," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kuna metroobussi veerem maksab kuni kolm korda vähem kui tramm ega vaja rööpaid, siis selle kasutuselevõtul Tallinna kiirtrammi ei tule.

"Vastus on jah, selles mõttes, et kui me räägime tuleviku liinidest ja marsruutidest, siis metroobuss on selge alternatiiv," rääkis Kõlvart.

Tallinn soovib 2035 aastaks üle minna vaid elektri- või vesinikutoitel rohelisele ühistranspordile, diiselmootoriga bussidest loobutakse juba 2025 aastal.