Kõigist teadaolevalt vajalikest maadest oli tänavu teise kvartali seisuga omandatud veidi üle veerandi ning seejuures Harjumaal, kus maad kallimad, vaid kuus protsenti, kirjutas riigikontroll Rail Balticu elluviimise vahearuandes.

See on murettekitav nii ajakava kui ka eelarve seisukohast, sest Harjumaal on kinnisvara hinnatase kõrgem kui Rapla- või Pärnumaal ning omandada on vaja maatükid, mille saamine riigile võib olla keskmisest keerukam, märkis riigikontroll.

Maa-amet on seni omandanud eelkõige kinnisasju, kus trass on enamasti kavandatud läbi metsade ja põldude ning kus pole palju äri- ega elamumaid. Harjumaal on olukord teine.

Lisaks on maa-ameti andmete järgi maatehingute maksumus Pärnu-, Rapla- ja Harjumaal võrreldes 2014. aastaga, kui planeeriti eelarvet, tõusnud 2020. aastaks üle 50 protsendi. Kinnisasjade omandamiseks on eelarve kokku 29,1 miljonit eurot, millest seni on kasutatud vaid 11 protsenti, märkis riigikontroll.

2021. aasta teise kvartali andmete järgi on omandatud kõigist teadaolevatest kinnisasjadest 28 protsenti, kogu projekti Eesti osa maade omandamise mahajäämus algsest tähtajast on juba viis aastat.

Omandatavate kinnisasjade väljaselgitamine võtab rohkem aega, kui algul arvati, lisaks on ka kinnisasjade omandamise protsess aeglane, märkis riigikontroll.

Maa-ametil on juhtumeid, kus kinnisasja hinna väljaselgitamine ning läbirääkimised maaomanikega on veninud pikemaks, kui seadus lubab, kuna hindamisülesanne on keeruline või omanikud ei ole nõus esialgse pakkumisega.

Kinnisasjade omandamise seadust tuleb muuta

Riigikontroll märkis, et hiljuti vastu võetud seadus ei aita raudtee tarvis vajaminevate maade väärtuse väljaselgitamisel kohelda omanikke ühetaoliselt. Kuigi praktikas on leitud toimiv lahendus, mis tagab maaomanike võrdse kohtlemise, pole see riigikontrolli hinnangul kehtiva õigusega kooskõlas. 

2018. aastal jõustunud kinnisasjade avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) võib tekitada ebavõrdset kohtlemist, sest sarnaste kinnisasjade omanikele võidakse pakkuda olenevalt metoodika valikust eri suuruses hüvitist.

"Maa-ameti senise praktika kehtiva õigusega kooskõlla viimiseks tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil algatada seaduse muutmine, et kehtestada hüvitisväärtuse hindamise metoodika," märgiti vahearuandes.

Samuti pole lõpuni selge, kui palju ja milliseid maatükke on vaja omandada, sest planeerimisdokumentide koostamine venib. Põhjuseks on põhiprojektides siiani tehtavad trassimuudatused.

Lisaks on Pärnumaal eelprojekti aluseks olnud maakonnaplaneering osaliselt kehtetuks tunnistatud ning kehtetuks tunnistatud osas ei valmi põhiprojekt enne 2023. aastat.

Riigikontroll: eelarve tuleb ajakohastada

Riigikontroll tõi veel välja, et põhiprojektide venimine nihutab kogu projekti lõpptähtaega ning Rail Balticu projekti tegevuste eelarved on märkimisväärselt muutunud. Aruandes märgitakse, et põhiprojektide ja maade omandamise hilinemiste tõttu tuleks kogu projekti Eesti osa ajakava üle vaadata. 

Auditi tegemise ajal oli majandusministeeriumil endiselt plaanis raudtee 2026. aastaks valmis ehitada, riigikontrollile pakkus ministeerium lahendusena välja, et 2026. aastal hakatakse raudteed kasutusele võtma etappide kaupa, esimesena Tallinna-Pärnu lõik.

Aruandes tuuakse välja, et kuna Rail Balticu Eesti osa eelarvet ei ole planeeritud aastate kaupa projekti lõpuni, siis ei saa ka hinnata, kas eelarvet on ületatud või mitte. Samas on selgelt näha, et tegevuste eelarveid on muudetud.

"Rail Baltic Estonia prognoos näitab, et vähemalt nende vastutada olevate rajatiste ehituses on näha kallinemist võrreldes nii esialgse rahastusleppe eelarvega kui ka hiljem koostatud eelprojekti alusel uuendatud eelarvega," märgitakse aruandes.

Eelarvet on paisutanud projekti tegevuste laienemine ja üldine hinnatõus. Näiteks on lisandunud kohalikud peatused, mis suurendavad maksumust hinnanguliselt 16 miljoni euro jagu, ning Pärnu ja Ülemiste reisiterminalide laienemine, mis suurendab maksumust eeldatavasti 49 miljoni euro võrra.

Ministeerium on väitnud, et kui projektis mingi tegevus ületab eelarvet, siis mõni teine tegevus suudetakse jällegi soodsamalt ellu viia.

Riigikontroll tõi aga välja, et kuna majandusministeerium ei ajakohasta Rail Balticu projekti eelarvet projektiinfo täpsustumisel, siis on raske ette näha, kas ja millal tekib vajadus saada riigieelarvest lisaraha.

Intervjuus ERR-ile ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas, et projekti Eesti osas võib eelarve puudujääk olla 300–500 miljonit eurot kuni aastani 2030.

Riigikontroll soovitas Aasal ajakohastada Rail Balticu eelarvet, mis puudutab raudtee Eestis kulgevat osa, kuni ehituse tõenäolise valmimiseni. Minister aga vastas, et uus täpsustatud maksumuse prognoos plaanitakse teha vaid aastani 2026, ehkki on ilmne, et projekt on selleks ajaks veel pooleli.

Majandusministeerium: juba on ka väikseid võite

Majandusministeeriumi Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles auditi kommentaariks, et 2026 oli Baltimaade endi esialgne ambitsioonikas tähtaeg, Euroopa Komisjoni jaoks on oluline, et üle-euroopaline transpordi põhivõrk ehk TEN-T oleks valmis hiljemalt 2030.

"Kuigi kogu trassi valmimiseni läheb veel aega, saame juba varem väiksemaid võite. Näiteks 2017. aastal valminud lennujaama trammiliin. Järgmisel aastal algavad Ülemiste ning Pärnu terminalide ehitused. Samuti algab Vanasadama trammiliini ehitus, mis peaks valmima 2023. aastal. Laiem nägemus on, et saame Tallinna-Pärnu liini varem avada, kuid täpset aastat on veel vara välja lubada," ütles Kaunissaare.

"Rail Balticul on erinevaid ehitushankeid ja -objekte sadu, mistõttu on võimatu eeldada, et meil on klaaskuul, mis ütleb iga hanke tulemuse ette. Ehitushinnad on ajas muutuvad, mõnda objekti on ehitajad nõus odavamalt ehitama, mõnda kallimalt. Need objektid, mis on eelprojektiga võrreldes kallinenud, on ka oma olemuselt märkimisväärselt muutunud," lisas Kaunissaare.

"Me ei soovi inimestel võõrandada rohkem maid, kui raudtee ehituseks vaja on. Peame projekteerimisega jõudma selguseni, kust täpselt 60 meetri laiune raudtee 350-meetrises koridoris jooksma hakkab. Kus oleme eel- ja põhiprojektiga selle kindlaks teinud, oleme ka maade omandamisega alustanud," selgitas ta. Täielik ülevaade saab tekkida, kui valmib põhiprojekt ning detailplaneeringud kogu trassi kohta.

Taust

Riigikontrolli auditi "Vahekokkuvõte Rail Balticu elluviimise kohta" eesmärk oli hinnata, kas riik omandab Rail Balticu projekti jaoks õiged kinnisasjad kokkulepitud tähtajaks, kas kinnisasjade omandamise kulud on välja selgitatud ning kuidas on viimastel aastatel projekti elluviimine püsinud seatud ajakavas ja eelarves. Lisaks oli eesmärk kontrollida, milliseid tegevusi on ette võetud pärast 2019. aasta riigikontrolli auditi aruande avalikustamist.

Audit täismahus: