Miks lükkus Rail Balticu valmimistähtaeg vähemalt neli aastat edasi?

Kindlasti ei lükku edasi kogu projekt. Me püüame ikkagi ühendused saada võimalikult kiiresti valmis. Väga tahaks, et nad oleks valmis aastal 2026 või 2027. Võimalik, et see tähendab, et ei ole kaks rööpapaari kõrvuti ja tulevad lihtsalt möödasõidukohad. Ja siis tulevikus ehitatakse ta lõpuni.

Aga põhjuseid on siin tegelikult päris mitmeid. Üks on see, et siis kui seda tähtaega paika pandi, siis keegi ei teadnud, millised kaasamisprotsessid saavad Eestis olema, kuidas me liigume edasi oma planeerimismenetlustega, kui oluliseks muutuvad kõikvõimalikud keskkonnahinnangud, sellest tulenevad protsessid.

Kindlasti üks põhjus on see, et ei osatud täpselt ette ennustada kogu projekti lõplikku maksumust. Täna me näeme, et meil on tarvis kasutada ka järgmise Euroopa Liidu perioodi vahendeid. Kuna tegemist on TNT võrgustiku projektiga, siis Euroopa jaoks ongi lõpptähtaeg 2030. See 2026 oli meie enda seatud tähtaeg. Aga paraku tõenäoliselt tuleb tunnistada, et kogu projekt selleks hetkeks valmis ei ole.

Palju meil raha puudu jääb?

Eesti osas on täna arvestatud, et see puudujääk võib olla suurusjärgus 400 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda numbrit võtta veel absoluutsena, et see niimoodi ongi.

Sest me ei tea ju tegelikult ehitushindasid.

Ühelt poolt me ei tea ehitushindasid lõpuni, loomulikult. Teiselt poolt tehakse tööd ka selle kallal, kuidas teha kõiki asju optimaalsemalt, et püüda kuskilt ka raha kokku hoida. Nii et lõplikult öelda, et see number on just nimelt selline, et kindlasti täna veel ei saa.

Aga reisirong Riiga sõidab siis aastal 2030, mitte varem?

Eesmärk ikkagi on see, et reisirongid sõidaksid aastatel 2026 või 2027.

Esialgsest eesmärgist on asi edasi nihkunud neli aastat. Kuidas te selles kontekstis olete rahul Rail Balticu meeskonnaga?

Jah, aga tuleb ka vaadata, millal see 2026. aasta paika pandi ja sellest on ikka päris palju aastaid mööda läinud. Ma olen seda meelt, et nendel inimestel, kes tollel hetkel neid otsuseid tegid, oli ka ääretult keeruline seda kõike ennustada, kuidas see protsess kulgema hakkab. See ikkagi hõlmab kolme riiki, see ei ole ainult Eesti riigi projekt, see on kolme riigi projekt. Ma arvan, et tollel hetkel kõige olulisem oli see, et leidusid inimesed, kes julgesid selle otsuse teha, et hakata selle projektiga pihta.

Millise aja jooksul see 400 nüüd leida tuleb?

Lisavajadus 400 miljoni järele on meil kuni aastani 2030. Aga ma ei võtaks seda 400 täiesti absoluutsena. Kas aastal 2030 on sellest saanud 300 miljonit või 500 miljonit, on täna väga raske ennustada.