Elektri hind on kuid olnud piisavalt kõrge, et ühelegi tootjale poleks tarvis taastuvenergia toetust maksta.

"Loogiline, et selles olukorras konkurentsiamet ütles, et võiks selle 2007. aastast kehtiva skeemi ära lõpetada, kuna majanduslikult ei ole see kuidagi põhjendatud. See on iseenesest tore seisukoht, mida võiks arutada," rääkis Samost.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et riik ei tohi oma sõna murda ja need kõik saamata jäänud toetused tootjatele, kes on juba selle pealt raha teeninud, tuleb kõik lõpuni ära maksta.

Samosti sõnul on ministeeriumi seisukoht juriidilises mõttes arusaadav, kuid tuleks ka mõelda sellele, kuidas praegune skeem omal ajal sündis. "Riigikogus hääletati skeemi poolt, mis just nagu juhuslikult kehtestas toona väga ilusad ja aastakümneid kestnud toetused. Näiteks toona Tallinnasse Väo soojuselektrijaama rajanud ja sinna suured investeeringud teinud Urmas Sõõrumaale," ütles Samost.

"See on asi, millest enamus erakondi Eestis rääkida ei taha ja arusaadav, et konkurentsiamet sai endale jälle suure hulga vaenlasi juurde selle ettepanekuga. Iseenesest ma arvan, et konkurentsiamet ajab õiget asja," rääkis Samost.

Samosti sõnul makstakse taastuvenergia toetust praegu sõna otseses mõttes maksumaksja taskust, kuna see varem või hiljem kõrgete elektrihindade tingimustes maksumaksja raha eest kompenseeritakse.

Aaspõllu märkis, et taastuvenergia toetused Eestis on väga helded. "Kas me peaksime hakkama muutma reegleid, mis on kehtestatud ja mille pealt on ettevõtjad teinud investeerimisotsuseid? Kindlasti ei. Ma ei arva, et see on ka kohtus kaitstav," sõnas ta.

Aaspõllu sõnul poleks olukord võrreldav ka Tallinna Vee kaasusega. "Olukorras, kus on tehtud ikkagi riikliku kehtiva seaduse alusel investeerimisotsus ja me hakkame hiljem kuidagi toetust tagasi küsima – ma arvan, et kohtus see ei lenda ja see on asjatu lähenemine sellele asjale."

Samost märkis, et kui see jõuaks aruteluni kohtusaalis, saaks avalikkus võib-olla viimaks teada, mis toimus 2007. aastal riigikogus, et sellise otsuseni jõuti.

Aaspõllu sõnul on meetme probleem selles, et vana toetusskeemi alusel võivad veel pikalt saada toetust ka projektid, mille puhul pole veel koppa maasse löödudki.

"Taastuvenergia tootjad, tootmisüksused, mille puhul ei olnud tehtud 2016. aasta lõpuks siduvat investeerimisotsust, võivad vana toetusskeemi alusel, mis on ülimalt helde, ka hiljem oma tootmisüksustes sama toetust saada. See on mõnes mõttes probleem – meil on näiteid selle kohta, kuidas on alles hiljuti saanud näiteks Tallinna koostootmisjaam valmis, mis kvalifitseerub selle meetme alla ja tegelikult me päris lõpuni ei tea, kui mitu sellist asja võib veel soolas olla," ütles Aaspõllu, tuues näiteks pikalt vaidluse all olnud Eesti Energia Tootsi tuulepargi ja Sõnajalgade arendatava Aidu tuulepargi.

"Võiks öelda, et tõmbame siin nüüd joone alla. Ärme hakka olemasolevaid asju kinni panema, aga kui sa ei ole oma siduvat kohustust suutnud mingisuguse aja jooksul – kasvõi viie-kaheksa aastaga – valmis ehitada ja tootma hakata, siis see ei peaks kindlasti enam kvalifitseeruma vana tootmisskeemi alla ja tegelikult see tuleks ära lõpetada," sõnas Aaspõllu.