G20 riikide kahepäevasel tippkohtumisel saavutatud kompromiss annab tooni Glasgow's algavale kliimakonverentsile.

Lõppkommünikee järgi leppisid G20 riigijuhid kokku mitte rahastada söeküttel toimuvat elektritootmist välismaal. Samal ajal pole määratud eesmärke riigisisese söekasutuse lõpetamiseks, milles nähakse selget järeleandmist söest sõltuvatele riikidele Hiinale ja Indiale.

G20 riigid toodavad enam kui kolm neljandikku maailma kasvuhoonegaasidest. G20 võõrustaja Itaalia ning Glasgow kohtumise võõrustaja Suurbritannia lootsid ambitsoonikamaid sihiseadeid.

Itaalia peaminister Mario Draghi rõhutas enne viimase töösessiooni algust pühapäeval, et vaja on kokku leppida nii pikaajalised eesmärgid kui ka lühiajalised muutused, mis võimaldaksid kaugemate eesmärkideni jõuda.  

"Peame kiirendama söekasutuse järkjärgulist lõpetamist ja investeerima rohkem taastuvenergiasse," ütles Draghi. "Samuti peame tagama, et kasutame olemasolevaid ressursse targalt, mis tähendab, et peaksime suutma kohandada oma tehnoloogiaid ja ka oma elustiili sellise uue maailmaga."

Kommünikee järgi kinnitasid G20 riigid üle oma varem võetud kohustuse, et rikkad riigid eraldavad vaesematele kliimamuutustega kohanemiseks aastas 100 miljardit dollarit.

Võtmeküsimuseks kujunes oodatult süsinikuneutraalsuseni jõudmise tähtaeg.

Kui Itaalia leidis kohtumisele vastu minnes, et realistlik nullheitme kohustus on võimalik määrata "sajandi keskpaigaks", mitte kindlale aastaarvule, siis lõppdokumenti kirjutatud "sajandi keskpaigaks või selle paiku" on veelgi nõrgem.

Prantsuse ametniku sõnul peegeldab ebamäärane sõnastus G20 riikide erinevust, eriti Hiina ja India, aga ka Indoneesia osas.

USA ja Euroopa on seadnud nullheitme eesmärgiks 2050. aasta, seevastu Hiina, Venemaa ja Saudi Araabia riigid on rääkinud 2060. aastast. Nende kolme riigi juhid ei olnud ka Roomas kohal.

Söe kui kasvuhoonegaaside peamise allika tuleviku osas oli G20-l kõige raskem kokkuleppele jõuda. Soostuti sellega, et alates 2021. aasta lõpust ei toetata enam avaliku rahaga söeenergial põhinevate jaamade rajamist välisriikides.

Hiina president Xi Jinping teatas eelmisel kuul ÜRO Peaassambleel, et Peking loobub selliste projektide rahastamisest. Varem sel aastal olid sellise kohustuse võtnud Jaapan ja Lõuna-Korea.

Samal ajal ei ole Hiina seadnud lõpptähtaega söeelektrijaamade rajamisele kodumaal. Süsi on Hiinas jätkuvalt peamine energiaallikas. Söe kodumaise kasutamise järkjärgulist lõpetamist vastustasid nii Hiina kui ka India.

G20 tulemus oli pettumus Ühendkuningriigile. Peaminister Boris Johnsoni kõneisik Max Blain lubas, et Ühendkuningriik jätkab ambitsioonikate eesmärkide seadmist söeenergia lõpetamiseks. 

John Kirton, G20 uurimisrühma juht Toronto ülikoolis, ütles, et liidrid astusid Roomas vaid "titesammu" ega suutnud korda saata pea midagi uut.