NATO asejuht: Vaikse ookeani piirkonnas toimuv puudutab ka allianssi

Foto: ERR

Pinged Hiina ja Taiwani vahel pole leevenenud. NATO kaitsepoliitika ja -planeerimise asepeasekretäri Patrick Turneri sõnul puudutab Vaikse ookeani piirkonnas toimuv otseselt ka NATO-t.

Austraalia endine peaminister Tony Abbott hoiatab, et Hiina ründab Taiwani ilmselt üsna pea või eskaleerib olukorda Taiwani lahel mingil muul viisil ning hiljemalt siis on läänel vaja välja mõelda, kuidas Hiina tegevusele sõjaliselt ja majanduslikult vastata, vahendas "Välisilm".

Taiwani langemine Hiina kätte annaks Hiinale Vaikse ookeani piirkonnas sellise mõjuvõimu, mis oluliselt tugevdaks Hiina positsiooni maailmapoliitikas, kus Hiina niigi juba suurvõimude hulka on tõusnud. See teeks demokraatliku maailmakorralduse säilitamise väga raskeks, kui mitte võimatuks.

Läänel aga on Hiina ja Taiwaniga seoses pakilisemaidki probleeme - kaks NATO liiget - USA ja Suurbritannia - on Taiwanile juba nõu ja jõuga appi läinud ning nende sõjalaevad viibivad piirkonnas.

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis tuletas meelde, et kui Taiwani väinas tõusnud pinged peaks jõudma sõjalise konfliktini, siis võib seal Hiina rünnakus pihta saada ka mõne NATO liikme - kas USA või Suurbritannia - laev. Siis peab terve organisatsioon otsustama, kuidas käituda olukorras, kus NATO liiget on rünnatud, aga hoopis kaugel kogu Põhja-Atlandi piirkonnast.

Seepärast on oluline, et need olukorrad selgeks räägitaks, veel olulisem on aga, et kaitseorganisatsioon mingil juhul Vaikse ookeani piirkonnas toimuvat teisejärguliseks ei peaks ega silmist laseks. Seda enam, et sisuliselt on konflikt Hiina ja lääne vahel Vaikse ookeani piirkonnas ja mujalgi juba alanud.

"Hiina käitub juba agressiivselt, /.../ agressiivselt ka majanduslikult. Ta kasutab majanduslikku survet, et sundida riike võtmaks omaks sellist välispoliitikat, mis on tema arust õige. Esimene riik, mis sai tunda Hiina survet, oli Austraalia, nüüd on pöördutud vastasseisule Leeduga," rääkis Landsbergis.

Ta tuletas meelde, et Bucharesti 9 rühma riigid tunnustavad kõik ühe Hiina poliitikat ega pea Taiwani iseseisvaks riigiks. Sellest lähtudes tuleb otsida lahendusi ka praegusele vastasseisule. See aga ei tähenda nagu tohiks lääs oma väärtustes järele anda ning Hiina koolikiusajalikku käitumist pealt vaadata.

"Kõige olulisem on, et Hiina käitumine on proovikivi lääne jaoks, proovikivi globaalsele läänele. Kui lääneriigid, kui meie tunnistame seda, et Austraalia on osa ülemaailmsest läänest, vähemalt väärtuspõhiselt, siis on võimatu toimuvast mööda vaadata. Nüüd tuleb tunnistada, et surve meie vastu pole tõhus," rääkis Landsbergis.

Slovakkia välisministri Ivan Korcoki sõnul tuleb jälgida ka, et Hiinal ei õnnestuks lüüa kiilu lääneriikide, eriti NATO liikmesriikide vahele.

"Meil peab olema päris enda kompass ja esimene asi, mida ma enne siit lahkumist ütlen, on see, et meie kui kogukond, pean silmas läänt, peab olema ühtne, kaasa arvatud selliste piiripealsete arengute, selliste strateegiliste pöörete korral, mis praegu Vaikse ookeani piirkonnas aset leiavad ja edasi arenevad," sõnas ta.

Korcok rõhutas, et Hiina on Euroopa Liidu partner, kellega suhtlemisest saab liit selget kasu. Samal ajal on Hiina aga ka Euroopa Liidu süsteemne võistleja, konkurent. Seepärast peab lääne ühtsus olema enesestmõistetav, et sundida Hiinat reeglite järgi mängima. See peab olema lääne valitsejate ühine eesmärk.

NATO kaitsepoliitika ja -planeerimise asepeasekretäri Patrick Turneri sõnul on Vaikse ookeani piirkonnas toimuv otseselt NATO asi, ehkki esmapilgul see nii ei paista, sest tähendab NATO nimetus ju Põhja-Atlandi kaitseorganisatsiooni, mille suhtes Hiina ja Taiwan maailma teise otsa jäävad. Siin aga ei saa unustada, et Hiina tegutseb tänapäeval otseselt juba ka vanal NATO alal, euroatlantilises piirkonnas.

"Hiina on tulnud euroatlantilisse piirkonda mitmel viisil - rahapaigutuste, sidusa poliitika, majandusliku surve, desinformatsiooni, kübermeetmete kasutamise ja sõjalise koostöö kaudu Venemaaga," selgitas Turner.

Tema sõnul ei tohi NATO tervikuna, ega ka selle üksikud liikmed alluda Hiina provokatsioonidele, ega lasta end ahvatleda sõjalisele konfliktile. Ta lisas, et parimaks viisiks Hiinaga probleeme lahendada jääb ikka diplomaatia ning sellel teel peaks NATO ka püsima, samal ajal Vaikse ookeani piirkonnas toimuvat hetkekski tähelepanuta jätma.

Mis on B9?

2014. aastal ründas Venemaa Ukrainat ja annekteeris Krimmi. NATO idatiival tundus, et allianss, eelkõige selle vanad liikmesriigid ei suuda tekkinud olukorda ehk kõige adekvaatsemalt mõista, arvestades, kui kiiresti käis tavapärasesse suhtlusse naasmine pärast Gruusia ründamist.

4. novembril 2015 toimus Rumeenia pealinnas Bukarestis Poola eestvedamisel kohtumine, kus pandi alus uuele koostööle - sündis Bukaresti 9 ehk B9. Koostöös osalevad Rumeenia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi, Slovakkia, Ungari.

Korduvalt on koos käinud välis- ja kaitseministrid, samuti presidendid. Iga kord tõstetakse esile Venemaa agressiivset suhtumist ja näidatakse vanadele NATO liikmetele, et väärtused ja ka tavapärane riigikaitse on miski, millesse suhtutakse tõsisemalt kui vanades liikmetes.

Vahel on kõlanud ka mõtted, et B9 liikmeks haarata ka Ukraina, kes nagunii teeb eriti tihedat kaitsealast koostööd alliansi liikmesriikidega, kuid ka äsja Venemaaga gaasihinna lahingut pidanud Moldova ning euroatlandist mõtlevast Gruusia. Kuid see on mõtteks jäänudki.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: