Oma sõnavõtus ütles Kallas, et Euroopa Liit on tõestanud, et kliimaneutraalsuse poole on võimalik liikuda ohverdamata seejuures majanduskasvu.

Eesti eraldas sel aastal lisaks arenguabi vahenditele veel 1,5 miljonit eurot koostööprojektideks, mis aitavad kaasa rahvusvahelisele võitlusele kliimamuutustega.

Kallase sõnul on Eesti soov aidata teisi muutuste elluviimisel tingitud muu hulgas sellest, et ka Eesti enda teekond ei ole olnud kerge. "Eesti alustas väga keerulisest positsioonist, olles peaaegu täielikult sõltuv meie rahvuslikust maavarast – põlevkivist – saadavast energiast. Oleme oma heitkoguseid juba umbes 70 protsendi võrra vähendanud. Rohepööre on Eestis reaalsus," ütles Kallas.

Ta lisas, et Eesti eesmärk on lõpetada 2035. aastaks põlevkivist elektri tootmine ja kaotada järk-järgult põlevkivil põhineva energia tootmine 2040. aastaks. "Meid on aidanud EL-i ühine poliitiline tahe, süsinikdioksiidi turg ja toetusskeemid. Sellegipoolest viivad muutust ellu Eesti inimesed, nende avatus reformidele, digioskused ja tulevikuvisioon," rääkis Kallas.

Digioskustest rääkides tõi Kallas esile Eesti uue algatuse ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEP raames "Data for the Environment Alliance" ehk DEAL-i, millega soovitakse teha keskkonnaalased andmed kõigile kättesaadavaks. Teisipäeval osaleb peaminister selle esitlusel. Ta kutsus kõiki selle ülemaailmse algatusega ühinema, et parandada andmehaldussuutlikkust kogu maailmas.

ÜRO kliimamuutuste konverents toimub Glasgow's 31. oktoobrist 12. novembrini. Selle eesmärk on kiirendada liikumist Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sihtide poole ning saada lisapanused rahvusvahelisse kliimafondi. Eesti ühines konverentsi eel avaliku üleskutsega G20 liikmetele näidata üles solidaarsust nendega, kes seda enim vajavad, täites oma lubadust eraldada arenguriikidele igal aastal kokku 100 miljardit dollarit võitluseks kliimamuutustega.